Elu Läänemeres
   
     Jõgede suudmealal on Läänemere vesi ainult nõrgalt soolane. Sellepärast elab ranniku lähedal palju mageveekalu - hauge, ahvenaid ja ogalikke.
      Madalas vees kasvavad rohevetikad. Vetikad on toiduks kaladele ja lindudele.
     Merelahtedes kasvavad suured roostikud. Need on lindudele head pesitsuspaigad. Eesti kõige suuremad roostikud on Matsalu lahes, Kasari jõe suudmealal, kuhu on rajatud Matsalu Looduskaitseala.

      Kaugemal avameres on vesi soolasem.
     Soolases vees mageveetaimed ja loomad elada ei saa.
     Merepõhja katavad siin pruunid ja punakad vetikad. Vetikatest valmistatakse sültjat tardainet agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamiseks. Avavees ujuvad suurtes parvedes kilud ja räimed. Mere põhjas elavad lapiku kehaga lestad ning maotaolised angerjad. Kalu jahivad veelinnud ja hülged.
      Läänemeres elab kaks hülgeliiki - hallhüljes ja viigerhüljes. Suvel peavad nad jahti avamerel, talveks aga tulevad ranna ligidale. Hülgepojad sünnivad südatalvel jääpankadel või merelaidudel.

1. Miks elab rannikuvees palju mageveekalu?............................................. ..........................................................................................................................
2. Keda kaitstakse Matsalu Looduskaitsealal?.............................................. ..........................................................................................................................
3. Miks on hülged vees osavad, aga kuival maal abitud? .......................................................................................................................... ..........................................................................................................................