Mööda jõge ülesvoolu
ujuvad kudemisajal suured kalad. Kalad lähevad kudema väikestesse jõgedesse ja
järvedesse, kus nad ise sündisid.
1. Kuidas aitab jõgi
kaasa taimede ja loomade levimisele?
2. Loe jutuke läbi ja vasta küsimustele! Forellijõgi
Laiade sõnajalalehtede vahel
vulises selgeveeline jõeke. Vesi oli nii puhas, et võis näha iga kivikest põhjal.
Hõbedaselt sillerdasid vees ka kahe forelli seljad.
Emakala ja isakala ujusid otsivalt ringi. Jõeveel oli tuttav
maitse. See oli koht, kus nad mitu aastat tagasi marjateradest koorusid.Neid oli kokku
mitutuhat väikest kalamaimu. Hulgakesi koos ujusid nad mööda jõge allavoolu, kuni
jõudsid suure mereni. Tagasi sünnijõkke tulid kudema vaid üksikud forellid. See oli
raske teekond. Jõesuudmes asuva linna reoveed olid muutnud puhta jõevee saastunuks.
Õnneks oli kodujõe vee maitse veel äratuntav. Raske oli forellidel tungida läbi
elektrijaama tammi, mis jõevett paisutas. Kõik oli siiski hästi lõppenud. Nüüd olid
vanad kalad kohal. Pikk ja vaevarikas teekond ülesjõge oli kulutanud kõik nende
jõuvarud. Käes oli aeg viimaseks pingutuseks!
Emaforell raples uimedega liival, kuni tekkis madal lohk. Siis
kudes ta sinna oma marjaterad. Nüüd oli isaforelli kord. Aeglaselt ujus ta marjaterade
kohale ning pritsis neile peale niiska. Sellega sai isal ja emal jõud otsa. Nende töö
oli nüüd tehtud ja peagi pidid ka nende elupäevad lõppema. Jõepõhjas, päikese
käes, aga hakkasid marjateradest arenema uued forellimaimud.
----------------------------------------------------------------------------------------------------- |
