1. Loe, mida kirjutab Richard Roht saarmate ja kobraste elust ja leia vastused küsimustele!

Saarmas ja koprad
                                                                                R.Roht

     Vana saarmas elas jõekaldas suurte metsade keskel.
     See polnud suur jõgi, kuid temas oli sügavaid tumedaid kohti, kus elasid suured ahvenad, havid ja särjed. Noored väiksemad kalad asusid enamasti õhemates vetes ja mängisid seal päikesepaistes ning veevulinas. Kuid vanad ei näidanud end naljalt madalas vees. Suurtel kaladel oli põhjust end varjata, sest saarmas oli nende vaenlaseks.		     
     Saarmas on loom, kes elab kuival maal ja vees, aga rohkem siiski vees. Ta ujub osavasti nagu kala; enamasti nagu kalagi vee all. Tema varvaste vahel on ujunahad, seetõttu saab ta väga kiiresti ujuda. Oma pikka saba kasutab saarmas ujumise ajal tüürina. Vee all ta hingata ei saa, vaid peab selleks aeg-ajalt tulema veepinnale.
     Saarmas elutseb ikka järvede ja jõgede kallastes, kuhu ta endale koopa ehitab, mille uks avaneb vee alla. Nii ilmub ta vette ikka vee alt ja kaob samasse, kuigi tegelikult on ta pesa kuival maal kalda õõnestikus. Peale kalade tarvitab ta toiduks veel vähke, veelinde ja konni, vesirotte ja muid selliseid veeloomi. Armsaimaks toiduks on talle siiski suured kalad, sest väiksemate kalade "puhastamisele " ta aega raisata ei taha. Saarmas on aga väga ablas.
     Vana haug Sammelselg, kes oli selles jões kaladest vanim, rääkis mõnikord vihast väriseva kehaga oma naisele Purikuimele:
     "Otsas on varsti meie sugu siit jõest, kui see elukas siin niiviisi edasi märatseb. Kus vanasti, kui olin alles väike nolk, oli siin alles kalu! Paksult oli neid siin, ausõna! Sabaga segada! Nüüd on aga varsti jõgi tühi ja isegi minul, vanimal kalal, pole midagi hamba alla pistmiseks."
      Emand Purikuim, havi abikaasa, kes oma mehest märksa väiksem oli, ohkas ja lausus:
     "Sul on õigus. Vanasti räägiti, et havid on suured röövikud ja hävitavad hirmsasti kalu. Aga see on küll lausa ülekohtune jutt. Havide pärast on siin kalu ikka kubinal olnud."
     “Tõsi", vastas Sammelselg. "Haug ei söö ju suuri kalu, nagu see hammastega vesikoer. Haug neelab ainult väiksemaid kalapoegi. Ja neid on kõikjal külluses, seni kuni on suuri kalu. Aga kui suured kalad ära hävitatakse, siis ei tule ka väikesi enam kuskilt juurde, sest väikesed on ju suurte pojad. Kõik kalad, kes põgeneda ei jaksa, langevad talle ohvriks. Võib tulla päev, kus isegi mina, vana Sammelselg, talle roaks saan!"