Selleks, et olla hea kalamees, peab palju õppima.

* Sul tuleb endale õng valmistada.
* Sa pead tundma kaladele sobivaid elupaiku.
* Sul tuleb uurida, mida kalad süüa eelistavad.
* Sa pead teadma, millal kala kõige paremini näkkab.

Kui sulle aga kala püüdmine ei meeldi, pole midagi katki!
Vee-elu uurides saad ümbritsevast loodusest rohkem teada.

4. Loe jutuke läbi ja leia tekstist liitsõnad!

Õngitsejad
Eino Sepp

Koger istus pärast pühapäeva-
hommikust kohvi tugitoolis, mudavaip põlvedele tõmmatud, ja popsutas vesipiipu. Igast popsust kerkis tiigiveele väike mull, mis õige varsti küll lõhkes.
Mõnusast heaolutundest sulges Koger silmad. Kui ta need jälle avas, rippus ta lähedal vees mingi konks, nöör küljes. Varem seda konksu seal ei olnud. Koger pilgutas mitu korda imestusest pungis silmi, aga konks seisis ikka samas kohas.

     "Imelik, väga imelik," pomises Koger, pani prillid ette ja asus asjalugu lähemalt uurima. Konks oli samasugune, millega eile paar väiksemat venda oli kuivale veetud. Nöör selle küljes ulatus veest välja ja kinnitus ridvale, mille teises otsas oli mees.
     "Ahaa, vennike," rõõmustas Koger," nüüd oled sa mul käes. Kui ma sellest konksust kõvasti tõmban, ei pääse sa enam kuhugi."
     Koger heitis mudavaiba sabaga eemale, tõmbas toolileenil rippuvad vesipüksid jalga ja hakkas külmavereliselt konksule lähenema.
     "Kutsuks õige paar sõpra appi," arutles ta, "saaks mehe kindlamalt kätte." Kohe heitis ta aga selle mõtte kõrvale. Kutsud teised appi, pead nii saagi kui püüdmisaugi nendega jagama. Seda Koger ei soovinud.
     "Oleks ikka pidanud abi kutsuma," kahetses ta veidi hiljem, kui kalamees ta kaldale tõmbas. "Ühele käib selline purikas siiski üle jõu." ...............................................................................................................................
...............................................................................................................................