Härjanurmel töötab eesti esimene vähikasvatus


Härjanurme kalatalu peremees Aarne Liiv on rajanud Eestis esimese tootliku tähtsusega vähikasvatuse. Põlva-ja Võrumaa keskkonnaosakonnad on Härjanurmelt viinud vähimaime mitmesse veekogusse.

Staažikal kalakasvatajal bioloog Aarne Liivil tekkis mõte vähkidega tegelda üle kümne aasta tagasi. Vähikasvatust on ta õppinud Soome asjatundjatelt, muuhulgas konsulteerinud Kuopio ülikooli teadlastega. Suurt abi vähikasvatuse käimalükkamisel osutas Jõgevamaa keskkonnaosakond. Aarne Liiv on esimene kalakasvataja Eestis, kel ka vähid on õnnestunud töönduslikus mahus kasvama panna.

Vähikasvandus kujutab endast suurt tiiki ja killustikuga täidetud renne, milles vähid varjuvad. "Kui vähk vahetab kesta, on ta terve ööpäeva täiesti pehme, vedel. Õde või vend võib ta lihtsalt nahka panna, kui vähimaim end ära ei peida," ütles Liiv.
Seega on vähi jaoks "ümberriietumine" väga tähtis protseduur. Sama oluline kui hea peidupaik on vähi jaoks puhas vesi.Nimelt vajavad vähid elamiseks puhast, rohkelt kaltsiumi sisaldavat vett. Rauda peaks selline vesi sisaldama vähe ning nitriteid üldse mitte.

Vähitiigid ehitas Aarne Liiv ümber forellitiikidest. Pedja jõe vesi on Härjanurmel forellide kasvatamiseks liiga soe, märkis ta. Vett saavad vähid mitte otse jõest, vaid spetsiaalsetest kaevudest. Seega on igasugune reostuse, mürgituse ja nakkusoht välistatud.
Härjanurme kalatalus pandi juulis inkubeerima 200 emasvähki, kellelt sügiseks saadi ligi 10 000 vähimaimu. Järgmisel sügisel plaanib Aarne Liiv saada kaks-kolm korda samapalju vähke. Vähipoegadel tuli pidevalt silm peal hoida ja ka öösel jälgida - ehkki vähid on aktiivsed vaid üks tund ööpäevas, kipuvad nad üksteist ära sööma. Nüüdseks on vähimaimud kasvanud kahe-kolme sentimeetri pikkuseks. Kõige rohkem on neid tellinud Võru- ja Põlvamaa keskkonnaosakonnad Kalakapitali osalisel finantseerimisel. Nii väike vähipoeg sööb ainult elustoitu-planktonit, mida Aarne Liiv sealsamas
vähitiigis ise kasvatab.

Vähimaimud kasvavad 25-30-grammisteks vähkideks ehk delikatess-suupisteks nelja aastaga. Vähkide nelja-aastane kasvuperiood on Aarne Liivi jaoks valus küsimus, mis eeldab piisavaid finantsvõimalusi. Juba praegu peetakse põllumajanduses aastast käivet aeglaseks, vähikasvatuseks tuleks raha tagasi veelgi kauem, nentis ta. Seetõttu spetsialiseerubki Härjanurme kalatalu esilagu ainult vähimaimudele, ka edaspidi ei kavatse Aarne Liiv vähke ainult delikatesside tootmiseks kasvatada.
Loodushoiu seisukohalt on vähikasvatus oluline mitmel põhjusel. Esiteks kulgeb looduses vähkide taastootmine väga aeglaselt. Samuti aitab vähk kui üks bioloogilise ahela lülisid märgatavalt aeglustada veekogude kinnikasvamist. Tänavune aasta oli Härjanurmel vähikasvatuses esimene, eksperimendiaasta. Tulemused olid head isegi Lääne-Euroopa vilunud vähikasvataja jaoks, ütles Liiv. Nõudmine vähkide järele pole suur mitte üksnes Eestis vaid ka mujal. Kuopio ülikooli teadlaste hinnangul on praegu rahuldamata nõudlus 2000 tonni vähkide järele. Kuue aasta pärast kavatseb Aarne Liiv ka oma vähke Euroopasse müüma hakata.
Härjanurme kalatalu praegune peamine toodanguartikkel on haruldaste merisiiamaimude kasvatamine Pärnu lahe jaoks (alles eile lasti vette 7000 maimu), samuti kohamaimude kasvatamine.

KAIRE KENK