4. Kes elab veetilgas?

Praktilist tundi saab läbi viia vaid mikroskoobi olemasolul.
Vajalik on hea valgustus, samuti katte- ja alusklaasid, mis puhastatakse enne veetilga asetamist mikroskoobi alla.
Vaatluseks kasutatakse kas veekogust võetud veeproove või lillevaasis seisnud vett.
Õpetaja valmistab ette vee-preparaadi(d) mida lapsed saavad vaadelda kordamööda.

Uurime mikroskoobi all lillevaasis seisnud vett.

Vees võib näha amööbe, viburloomi, vetikaniite.
Neid kõiki pisioleseid kokku nimetatakse planktoniks.
Plankton koosneb vees vabalt hõljuvatest vetikatest (fütoplankton) ja vee pisiloomakestest (zooplankton).
Plankton on veekogude toiduahela esimene lüli.
Fütoplankton koosneb vees vabalt hõljuvatest üherakulistest vetikatest (ränivetikad, sinivetikad), kes toodavad orgaanilist ainet fotosünteesil, kasutades selleks päikeseenergiat. Fütopalnktonist toitub omakorda zooplankton (pisivähikesed jt. pisiloomad). Paljudel algelistel loomadel (viburloomad, kerasviburlane) on ka võime valmistada endale päikese käes toitu fotosünteesil (rohelised kloroplastid nende kehas), kuid pimeduses toituvad nad nagu loomad teistest pisiloomakestest.
Plankton on toiduks suurematele veeloomadele.

• Leiame mikroskoobi alt vetikaniite ja rohelisi pigmente sisaldavaid ujuvaid olendeid.
• Uurime, kuidas planktoniloomad (zooplankton) liiguvad (viburid, kulendid, ripsmekesed).
  Miks ei tohi keetmata järvevett juua?

Emakeel

• Häälikuühendid liitsõna piiril. Leia palast liitsõnad. Kirjuta häälikuühendiga liitsõnad vihikusse, märgi sõnade liitumiskoht ja määratle (punast ja sinist pliiatsit kasutades täis- ja kaashäälikuühendid. (vee|tilgas, järve|vett, …)