Komplekteeritakse 3-liikmelised meeskonnad.
Meeskonnad peaks õpetaja koostama ise, kusjuures pannes lapsed
kokku vastavalt nende eeldustele.
Kujundajaks võiks saada ikka see, kes oskab joonistada jne.
Tore oleks ka, kui meeskonda satuksid kokku mitte need
seltskonnad, kes on omavahel sõbrad ja vahetunni ajal nagunii
ninapidi koos istuvad, vaid need, kes vähem omavahel läbi
käivad.
Nii saab meeskonnatöö reaalsemalt selgeks.
Paneme paika gruppide töökohad ja vaatame, mida meil on vaja
(Mis vahendid on olemas, mida tuleb juurde muretseda?).
Õpetaja ütleb, mil määral, ja kas üldse on klassil raha, et
gruppe majanduslikult toetada.
Ühte ajakirjatoimetusse võiksid kuuluda:
TOIMETAJA vastutab artiklite eest, mis
ajakirja sisse lähevad. Toimetaja ei pea kõiki artikleid
ajakirja vastu võtma, kui ta leiab, et nende teostus ei sobi.
Võib olla ka toimetuskollegium, kes otsustab, millised artiklid
on lugejatele huvitavad. Toimetuskollegium võib näiteks
artiklite pealkirju põnevamaks ja löövamaks muuta. Toimetus
võib lasta ka teistel ajakirjanikel teha kaastööd oma
ajakirjale.
MÄNEDZER. , kelle asi on majanduslikud asjad joones
hoida. Näiteks, et ei tekiks ülekulu.
Klassiõpetaja võiks gruppidele kätte anda. mingid rahalised
võimalused (näiteks öelda, et iga grupp saab teha kolm fotot
oma ajakirjale; paberit on nii palju ja raha näiteks 20 krooni.)
KUJUNDAJA ülesanne on paika panna pildid, tekstid ja
joonised. Kujundamise juures on tähtis, et kujundus kutsuks
lugema. Ajakirjas ei tohiks olla pilte, mis pole seotud ajakirja
sisuga.
Kujundaja ei pea kogu ajakirja pilte ise joonistama, vaid ta
võib tellida kaastöid artiklite tegijatelt.
Moodustatud ajakirjatoimetused töötavad koos kogu teemaringi
vältel.
Selle ainevaldkonna eesmärgiks on arendada oskust koos
töötada.
Ülesanded tuleks jagada võimalikult nii, et igal grupi liikmel
oleks ajakirja koostamise mingil hetkel vastutav roll, samas aga
ka võimalus olla või kordki alluva osas. Organisatoorselt on
tähtis, et igal alal oleks oma vastutaja (toimetaja, mänedzer,
kujundaja), et see oleks nagu mäng, aga samas ka nagu tõeline
elu.
Kui toimetaja otsustab, et see lugu läheb sisse, siis see ka
läheb.
Kui mänedzer ütleb, et ta ei pea selle pliiatsi ostmist
otstarbekaks, siis nii see ka on.
Lugusid kirjutavad ja loevad kõik, sest kõigil on vaja lugema
ja kirjutama õppida, samuti ka kujundamist ja majandusasju
ajada. Ainult et vastutaja-otsustaja on üks.
Ajakirjatoimetused istuvad kolme kaupa kokku ja
otsustavad, millist ajakirja nad tegema hakkavad.Kui kaks rühma
valivad sama teema, pole midagi katki. Ka ajakirjanduses võib
olla konkurents.
Kindlasti tuleb ajakirja temaatikat valides arvestada, kas
jätkub materjali ka järgnevateks numbriteks.
Kui soovitakse, võidakse teha ka
sügav-teaduslikku ajakirja.
Tähtis on see, et lapsed saaksid aru, mida nad teevad.
Kui nad räägivad teadusest, siis tuleks vahet teha teadusliku
fakti ja fantaasia vahel.
Samuti ei pea lastekirjandus koosnema ainult juttudest, kus
räägitakse lastest ja vastupid i- kui räägitakse lastest, ei
pruugi see mitte alati olla enam lasteraamat.
Kui on aga midagi valitud, siis võiks õpetaja aidata ja
jälgida, kas meeskond on oma kava lõpuni läbi mõelnud, kas
valitud variant kõlbab loogiliselt kokku. s. t., kas tõsises
loomajakirjas on võimalikud jutud spordist ja nukkudest või
mitte?
Enne, kui meeskond teeb ühe või teise otsuse mingit ajakirja
teha, võiks õpetaja neid stimuleerida järele mõtlema.
See aitab lastel omastada ühte olulist tõde: enne, kui tööle
asud, kaalu asjad korralikult läbi!