Mina Ise ja
hääl Mari Saat
Ükskord olid isa ja suur vend MINA ISE-le magnetofoni pealt
ühte häält maha mänginud ja öelnud, et see on MINA ISE hääl. MINA ISE ei uskunud
seda hästi, sest hääl, mis kostis tema seest, kui ta rääkis, oli hoopis teistsugune,
kui see, mis magnetofonist tuli. Sealt tuli säärane naljakas peenike tita-hääl, vist
peaaegu sama naeruväärne kui varbad, mis olid sussidesse peidetud.
Too magnetofoni-hääl võttis MINA ISE-l rääkimise tuju
ära. Aga õnneks lasksid nad ka emale häält, mis pidi ema oma olema.
Ema hakkas naerma ja ütles: "Mina küll ei usu, et mul
selline hääl on!"2. Lisa täht, kui
on vaja.
Kõr__v oli lukus ja taba oli e__s -
sis__e ei pä__senud mitte üks me__s.
Se__pärast sin__agi tea__da ei või,
kes__ seal kõrva se__s pil__i lõi__.
|
 |
3. Paranda vead.
Viis väikest anepoega paterdasid oovis. Uhke obune traavis
ipodroomil. Vastlatoiduks on ernesupp ja seajalad. Rotid ja iired ei salli
kasse. Täna oli udune ommik.
4. Kirjuta h-tähega algavaid sõnu.
Loomad:
...........................................................................................................
Linnud:
.............................................................................................................
Nimed:
.............................................................................................................. |