2. Loe tekst läbi ja vasta
küsimustele!
Tuisk talvel
E. Peterson
Paksud pilved
lendasid üle taevalaotuse ja kuulutasid vastlapäeva-tuisku, mis ka igal silmapilgul
võis alata. Tuulel oli praegu täis voli käes. Just nagu oleks mõni nägematu, pahur
kangelane lahti lastud, nõnda mässas tuul. Korra vilistas ta majanurgalt, nagu narriks
ta koeri ehk kohutaks varblasi herne- või nisukuhila juurest ära. Korra puhus ta nagu
ilmatust sepalõõtsast valjult üle maa ja mere. Ja juhtus ta siis majade vahele - oh
seda keerlemist ja pöörlemist! - seal kargas ta nagu nõdrameelne maja akende luukide
kallale ja raputas neid kõige jõuga. Seal tõmbas ta poollahti jäänud eeskojaukse
pärani ja virutas ta siis niisuguse jõuga vastu majaseina, et terve hoone värises.
Kohkudes kuulatas arg tütarlaps tormi mässamist ja
tasa ütles ta emale: "Tuul! " ning siis võttis ema küünlatule ja läks sidus
ukse paelaga kinni.
Korra keerutas tuul majanurga taga virinal kannapeal
ümber, siis kummardus maha, tõmbas paar kamalutäit lumepuru ja pillas selle üle maja
katuste laiali. Sealjuures naeris ta oma tembu üle nii hullusti, et kuulajal külm värin
soojas toas üle keha käis ja ta tasa hüüdis: " Oh kui kange tuul! "
Aga tuul ei küsinud sellest midagi, seal mässas ta juba õlest
katusega maja lakas - no seal oli tal päris lust! - aga ühtegi, ka sellest oli tal
varsti isu ära ja uludes tormas ta üle laia lagendiku paksu metsa, ainult mühinat ja
kohinat kuulda andes.
1. Mida kirjeldab tekst " Tuisk
talvel"?
2. Missugusena on kirjanik kujutanud tuisku?
3. Kui sa satuksid päriselt sellise tuisu kätte, siis milliste meeltega sa tajuksid seda
enda ümber?
4. Milline pilt tekib sul silme ette seda teksti lugedes? Joonista see ! |