Uurime mida teeb külm!
Iseseisvad katsed. Laps peab püstitama hüpoteesi ja seda kontrollima.
Laiendada laste teadmisi sellest, et isoleerides jää nii, et ta ei
puutu kokku soojusega saab seda hoida sulamast.
Eriti tähtis on lapse planeerimisoskuse arendamine. Laps paneb kirja, mida ta kavatseb
teha ja otsib kokku vajalikud materjalid. Kasutada võib igasuguseid isoleerimismaterjale,
alates kindast, vatist, pappkarbist jne.
Katset alustavad lapsed kõik üheaegselt pärast seda, kui nad on katse planeerinud.
Kelle jäätükk sulas kõige aeglasemalt?
Et katse kestab pikemat aega, tehakse seejärel teine katse:
Katse planeerimine ja alustamine toimub analoogiliselt eelmise katsega.
Kelle jäätükk sulab kõige kiiremini. Mida see katse sulle huvitavat õpetas?
Teha ühised kokkuvõtted. Jäätüki sulamist mõjutab soojus. Isolatsiooniga saab hoida
jäätükki ümber madalat temperatuuri. Soojus , mis jääd ümbritseb (kuum vesi,
radiaator, pihusoojus) sulatab jää kiiremini.
Jäälossi ehitamise võib selles teemas kavasse võtta sobivate ilmastikutingimuste olemasolul. Sobivad nõud jäävormide tegemiseks saab valmistada vanade plastpudelite poolitamisel.
1.Esimeses tunnis segatakse veele hulka vesivärvi ja valatakse vesi
jäävormidesse.
Vett saab külmutada kas õues või külmkapis.
2.Järgmisel päeval tuuakse jäävormid klassi.
Et jääd kätte saada, kastetakse vormid hetkeks kuuma vette.
Jäälossi ehitamiseks laotakse vormid üksteise otsa suuremale alusele.
Parem on seda teha soojas ruumis.
Et jäätükke liita, riputatakse tükkide vahele pisut soola - siis jää pealispind
sulab ja jäätub hiljem uuesti.
Valmis jääloss viiakse uuesti külma kätte.
Jääloss paistab eriti ilusana hämaras, kui panna sellese põlema küünal.
Emakeel
õigekirja harjutamine
Selles teemas peaksid kõik sõnad olema arusaadavad, kuid on küllalt palju
teemakohast kirjutamist.
Siin võiks emakeelealane töö tulla teemasse enne katseid või katsete
sissejuhatusena ja kanda õigekirjaharjutuse iseloomu.
Üks võimalus võik olla: Iga laps võiks vastata küsimusele mõne lausega
(paberilehel).
Siin ei tohiks lapsi kiirustada. On vaja ennast olukorda siise mõelda ja kaaluda
ilmselt mitmete võimaluste vahel, millega elu või fantaasia on juhuslikult kokku viinud.
Kui mõte kirja pandud, tuleks tõsta järgmine - keelealane küsimus: missuguste
sõnade kirjutamisel on mul kahtlus, kas sai õigesti (võiks mingi värviga joonida).
Siis võiksid lapsed paari kaupa üksteise tööd lugeda ja joonitud sõnade osas
nõu pidada.
Need sõnad, mille kohta nüüd veel vajatakse nõuannet, võiks joonida teise
värviga ja seejärel võiksid lapsed need sõnad tahvlile kirjutada (lipikutele kirjutada
või suuliselt küsida nõu, pöördudes kas kaaslaste või õpetaja poole). Ühise
arutluse järel teeb igaüks oma töös vajalikud õigekirja parandused ja
kirjatehnikaharjutusena kirjutab oma teksti ümber teisele paberile, et seda saaks kausta
paigutada.
Kui kogu teemaalane töö läbi, on huvitav alguse mõtteid lõpumõtetega võrrelda ja teha isiklik järeldus - mis muutus minu arusaamistes selle päeva jooksul.