Tsükli eesmärk: Teemaringis loevad lapsed järk-järgult A. Lindgreni raamatut "Karlsson Katuselt" ja arutavad raamatus ette tulnud probleeme.Projekti põhiliseks eesmärgiks on lugemis-, jutustamis- ja suhtlemisoskuse ning probleemide lahendamise oskuse arendamine. Kui klassis on lapsi, kellele Karlssoni raamatu originaaltekst pole jõukohane, võib kasutada lühendatud jutuversioone töölehtedelt.
Loeme "Karlssonit"
Lapsed saavad harjutada koos lugemist ja jutustamist.
Eesmärgiks on ilmeka lugemisoskuse arendamine ja loetu põhjal
jutustamine.
Jutustamisel pöörata tähelepanu tegevuse edasiandmisele.
Lapsed jutustavad koolis ümber seda, mida nad kodus lugesid.
Kui mingi teema puhul tekib arutelu, otsustab õpetaja, kas ja
millisel määral on seda tekkinud situatsioonis vajalik edasi
arendada.
Jutustatust aru saamine on vaid asja üks pool: tuleb areneda ka
esineja jutustamisoskust; eriti neil, kes on halvema
jutustamisande ja diktsiooniga. Väga oluline on klassi mõistev
suhtumine juhul, kui keegi teeb vigu või esineb kohmetult.
Alustades A. Lindgreni raamatu "Karlsson katuselt"
lugemisega, püüda eelnevalt huvi äratada peategelase vastu.
Soovi korral võiks töö käigus tutvustada ka teisi sama autori
raamatuid ja rääkida raamatute hoidmisest ja kasutamisest
(sisukord).
Samuti võiks teemaringi jooksul soovi korral külastada kooli-
või linnaraamatukogu.
Klassile võiks võtta õpilastele vastav arv lehekülgi teksti
nii, et iga laps peab lugema antud lehekülje ulatuses (muidugi
võib ta lugeda ka rohkem). Järgmisel hommikul tuleb tal
näiteks koostada ümberjutustus sellest, mis loetud leheküljel
juhtus.
Seejärel võib lasta lastel järjest või valikuliselt
(vastavalt teemale) jutustada. Kusjuures ühe lõigu, selle, mis
talle kõige tähtsam või huvitavam tundus, võiks iga õpilane
ette lugeda.
Soovi korral pidada lugemispäevikut (meeldivamad kohad loetust;
illustreerida).
Rollimängude eesmärk on õpetada lapsi tegema koostööd ja kogema, missugust kasu me kõik sellest saame, kui oma erimeelsused ületame ja koos tegutseme.
Õpetaja võtab endale kellegi rolli.
Algul võiks õpetaja olla ise rollides,
pannes lapsi kaasa mängima ja mõtlema erinevate situatsioonide
üle.
Õpetaja valitud roll sõltub sellest, mida ta tahab saavutada.
Rolle on erinevaid:
Juhiroll – sarnaneb õpetaja enda rollile, näiteks
esimees, direktor, kuningas jt.
Vastuvaidleja roll – ka selles rollis olles on õpetaja
juhtpositsioonil, kuid nii saavutab ta selle, et klass püüab
ühtse tervikuna tema seisukohti kummutada. Näiteks isekas laps
vms., türanniseeriv isik
Vahetalitaja roll – näiteks lepitamisel,
läbirääkimistel
Hädasolija roll – selles rollis olles saab õpetaja
äratada mõtteid kaastunde, inimlikkuse, sõpruse üle.
Lapsed pannakse kellegi teise rolli.
Rollide mängimisel tuleb öelda lastele, et nad käituksid, just
nagu nad oleksid keegi teine.
Nad saavad eksperimenteerida, mis tunded võiksid sellel teisel
inimesel tekkida ja mida ta võiks mõtelda. Nad hakkavad teiste
inimeste eludele kaasa elama.
Vaba kujutluspilt
Kujutluspilti võib algul anda individuaalse
ülesandena. Igaüks saab omaette läbi mõelda ja proovida,
kuidas tema käituks kui ta oleks keegi. See on ettevalmistuseks
ühistele situatsioonilahendustele.
Lapsed saavad kätte mingi situatsiooni ja arutavad rühmana
läbi, kuidas nemad seda lahendavad. Nad jagavad omavahel rollid
ja püüavad neid täita.
Kujutluspildi võib lahendada mitmel viisil:
Hääletu ja liikumatu pilt – lapsed võtavad
iseloomulikud poosid ja ilmed
Pantomiim – sõnadeta kujutluspildi näitlemine
Lühietendus – sõnaline kujutluspildi lahendus
Pildil rollide mahamängimine - Anda lastele mingi
tegelane teatud situatsioonis ja nad peavad joonistama, mis siis
edasi sai – näiteks kriipsujoonisena, või milline ilme võis
tal olla.Pärast vaadatakse üheskoos läbi ja jutustatakse oma
pildi juurde, mis seal juhtub.
Kuidas mingi situatsioon võiks lõppeda?Anda intrigeeriv
situatsioon ja lapsed mõtlevad sellele erinevaid lahendusi.
Kahekõne lõpetamine. - Saab ka nii, et on kaks tegelast
ja tuleb lõpetada nende kahekõne. Kui üks midagi ütleb, mida
siis teine võis talle vastata ja mis edasi sai.
Erinevaid olukordi läbi mängides hakkavad
lapsed neid teadvustama ka tegelikus elus.
Nii saame õpetada lapsi hakkama saada igapäevaelu rõõmude ja
muredega, mis meid kõiki ümbritsevad. Õpetama neid mitte
ainult rõõmudele, vaid ka probleemidele otsa vaatama, sest iga
probleem peidab endas lahendust.
Tuleks õpetada lapsi tegema koostööd ja kogema, missugust kasu
me kõik sellest saame, kui me oma erimeelsused ületame ja koos
tegutseme. Samas aidata neid hakkama saada igapäevaelu rõõmude
ja muredega, mis meid kõiki ümbritsevad. Õpetada neid mitte
ainult rõõmudele, vaid ka probleemidele otsa vaatama, sest iga
probleem peidab endas lahendust (situatsioonide arutelu ja
rollimängude kaudu).
Rollimänguks vajalike osade jagamisel võiks
õpetaja anda näiteks tagasihoidlikumale õpilasele hoopis mingi
eestvedaja rolli ja vastupidi. Igat väiksematki edusammu
eneseületamise teel tuleks tunnustada.
Iga situatsiooni või rollimängu arutelu lõpus võiks õpetaja
küsita, kas kõik osalised olid probleemi sellise
lahenduskäiguga rahul; mida oleks võinud muuta jne.
Rollide andmisel tuleks ettevaatli olla nende
lastega, kellel on tõesti probleeme sõprade
leidmisega.Sellistele lastele tuleks anda politiivseid rolle, et
mitte teravdada tema probleemi.
Hea oleks, kui lapsed mõistaksid, mis on nende käitumises
taunitavat.Näiteks, kui panna see laps, kes teisi alati juhib
sellesse rolli, kus ta peab olema üksi ja sõpradeta.
LISA: Paatsi. R. Ise ütlen, et mina tean. -
Avita, Tln.: 1996
Emakeel:
Keelealane töö:
Jätkub häälikupikkuse kirjas märkimise harjutamine;
harjutatakse nimede alustamist suure tähega,
vaadeldakse enamkasutatavate h-ga algavate sõnade kirjapilti ja
harjutatakse nende kirjutamist (enam sel juhul, kui kohalikus
kõnepruugis sõnaalgulist h-d hääldatakse nõrgalt või
ei hääldata üldse).
Vaadeldakse ja harjutatakse küsimustele kellega? millega?
vastavate sõnade õigekirja (-ga),
tegevust näitavate sõnade minevikuvormides -d ja -te
kirjutamist (lapsed mängisid, teie laulsite).
Arendada lugemisoskust,
loetud teksti oma sõnadega edasiandmist,
loetud teksti liigendamist ja teksti analüüsimist;
Mis on sünonüümid ja antonüümid?
Matemaatikas: tähti sisaldavate võrduste ja võrratuste lahendamine; arvud kuni 1 000- ni.
Kokkuvõtete tegemine.
- Lugemispäevikute vaatlus.
- Soovi korral võib raamatust lugeda ette enam meeldinud kohti,
neid ka lavastada.
- Võib korraldada raamatu "Karlsson katuselt"
tegelaste kokkutuleku (näiteks karnevali näol).
- Võib lasta lastel pantomiimi abil anda edasi mingit raamatu
situatsiooni. Teistel tuleks ära arvata, millist.
- Kui oleksin Karlsson, siis mida põnevat ette võtaksin?
- Milline oleks raamatu "Karlsson ja Väike õde
katuselt" sisu?
- Mõnel meist on sõbraks Karlsson, mõnel Pätu. On ka sinul
selliseid sõpru?
- Mida teeksid, kui su kodu oleks katusel?