II

 "Kas tahad näha kahte hulgust?" küsis Karlsson.
 Nad hiilisid mööda katuserenni edasi, kuni Karlsson kaela õieli ajas ja sisse kiikas. Väikevend kiikas ka. 
Toas istusid kaks meest, kes ilmselt võisid olla hulgused, ja väike kena heasüdamlik mehike. 
"Küll on tore, et me sinuga kohtusime, Oskar! Võid ju ka kelmidega kokku juhtuda.”
"Nüüd pead sa sööma ja jooma ja ennast hästi tundma," ütles see, keda Filleks hüüti, ning patsutas Oskarile õlale. Nagu juhuslikult pistis ta seejuures oma käe Oskari pükste tagataskusse ja tõmbas sealt välja rahakoti ja pistis oma taskusse. Oskari kella pistis aga Rulle oma taskusse. Oskar ei märganud midagi.
Seejärel sirutas Karlsson oma käe kardinapilust sisse. Ta võttis rahakoti Fille ja kella Rulle taskust. Hulgused ei märganud midagi.
Natukese aja pärast tundis Fille, et rahakott on kadunud.
"Kuule, Rulle, tule korraks eeskotta!" Parajasti sel ajal märkas ka Rulle, et kell on kadunud.
"See sobib hästi, sest mul ka üks asi sinuga arutada.”
Hulgused läksid eeskotta, Oskar läks neile natukese aja pärast järele. 
Karlsson ronis tuppa. Ta pani nüüd rahatasku tühja tirinasse ja kella riputas laelambi külge.