8.Vanaaeg.

Kiviaegse ja vanaaegse olustikupildi võrdlemine.
Vanaaeg on aeg, mis saabus peale ürgaega.
Sellel ajal hakkasid inimesed juba rohkem koos elama ja ühiselt majandama.
Tekkisid esimesed linnad ja riigid. Elu ei arenenud kõikjal ühte moodi, sest kõikjal ei olnud ühesuguseid tingimusi.
Kõige ennem arenesid linnad ja riigid välja sooja kliimaga maades. Seal kus asub Aafrika manner, samuti kaugel Idas.
Esimesed vanaaja riigid olid Sumeri, Babüloonia, Egiptuse, Kreeka ja Rooma.
Inimeste tööriistad ja elamud olid nüüd juba palju rohkem edasi arenenud.
Vanaaja inimesed olid avastanud juba metallid - algul pronksi ja hiljem kõvema raua ja oskasid neist tööriistu valmistada.
Vanaaja inimesed ei elanud enam onnides ja koobastes, vaid ehitasid endale kiviplokkidest majasid.
Ehitati isegi väga suuri paleesid.
Inimesed ei olnud enam riietatud nahkadesse, vaid kandsid ehtsast kangast valmistatud riideid.
Vanaaja linnades ja riikides olid tekkisid rikkad ja vaesed.
Osa inimestest olid jäänud nii vaeseks, et nendest said orjad.
Kui ürgajal olid kõik asjad ühised, siis aja jooksul suurenes endiste hõimupealike võim. Nad said enamiku maast ja kariloomadest endale ning sundisid vaesemaid inimesi enda heaks töötama. Rikkad said endale muretseda kalleid metallist tööriistu ja relvi, millega põlluharimine ja sõjapidamine oli palju tulusam. Sõdades alistatud rahvad võeti vangidena kaasa ja muudeti orjadeks.
Orjad olid justkui elus tööriistad. Nad pidid peremehe heaks töötama ega saanud mingit tasu.
Orje võis osta, müüa ja isegi tappa. Sõnakuulmatud orjad saadeti eriti rasket tööd tegema (kas kaevandustesse või laevadele). Orje kasutati kõikidel töödel: käsitöökodades savisõtkujate ja potitegijatena, sepikodades, kiviraiduritena majade ehitamisel, põllutöödel ja koduorjadena majapidamistöödes.
Leida erinevusi ürgaja ja vanaaja ehitiste, riiete, tööriistade, relvade, kunsti ja käsitöö juures.

KUIDAS KERKISID VANAAJA EHITISED?

Vanaajal elanud rahvad muutusid järk-järgult kiviaja küttidest põllupidajateks.
Kui mõnel maal olid juba ülikud ja orjad, siis teisal elati veel kiviaja reeglite järgi.
Need rahvad aga, kes hakkasid põllupidamisega hiljem tegelema, need ei pidanud enam kõiki asju otsast peale leiutama. Nad õppisid oma eelkäijate saavutustest ja täiendasid neid omakorda.
Niiviisi õppisidki inimesed mõnede aastatuhandete jooksul ehitama järjest keerukamaid maju.

Edasi uuritakse piltidelt püramiide.
Püramiid on Vana-Egiptuse kuningate nelinurkne kivist hauaehitis. Selle sisemuses oli püstkäik, kus asub haud. Mõne püramiidi juurde kuulus hauatempel. Püramiidide lähedalt on leitud maha maetud laevu. Laevaga pidi surnu sõitma hauatagusesse maailma. Püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka.
Püramiidide ehitamisel kasutati loodi. Lihtsaim lood koosneb nöörist ja selle otsas rippuvast teraskuulist või teistest raskustest. Sellega looditakse püstsihti.
Vesiloodi abil saab määrata nii püst- kui rõhtsihti.
Püramiidide ehitamiseks olid vajalikud teede ehitamine, mida mööda kivimürakad paemurrust ehituspaika veeti. See võis kesta kümneid aastat.
Kui kivimürakad olid kivitahujate poolt valmis, asusid kivide väliskülgi töötlema lihvijad lihvimiskivi, vee ja liiva abil. Pikaajalise hõõrumise tulemusena muutus plaadi pind siledaks ja läikivaks ning kivi oligi valmis püramiidi asetamiseks.
Kiviplokid pandi paika astmete kaupa. Kiviplokid olid 9 meetrit kõrged.
Plokkide ülesvedamiseks ehitati kaldtee. Seda teed mööda vedasid ehitajad ülevaatajate-tagasundijate kepihoopide all neid raskeid kivimürakaid köite abil edasi.
Terve püramiidi ehitamine kestis umbes 20 aastat. Kogu töö toimus ainult inimeste musklijõul. Viimase aja teadussaavutused lubavad arvata, et püramiidiehitajateks polnud mitte orjad (neid võis ka olla) vaid ümbruskondsed talupojad. Et saavutada paremat elujärge pärast surma (egiptlased uskusid ülestõusmist), tuli inimestel teenida oma jumalaid raske tööga. Et vaarao, kellele püramiidi ehitati oli jumala asemik maa peal, oli ka vaarao heaks tehtav töö võrdsustatud jumala heaks tehtava tööga. Talupoegade brigaadid võisid püramiidiehitusel töötada paarikuuliste perioodide kaupa aastakümneid.

Joonestatakse kolm ruutu ja kaks ristkülikut, kasutades vaid silmamõõtu. Seejärel kontrollitakse täisnurkse kolmnurga abil, kas selle kõik nurgad on täisnurgad.
Käsitöö:Ehitame pappkarpidest vanaaja linna ja paneme sellele nime.

Loodi kasutamine: Hogben, L. Arvude imed. Viis tuhat aastat matemaatikat. - Tln.: Valgus, 1973, lk.8-11 (Esimesed ehituste plaanid …).

Lisamaterjal: Püramiid.

Emakeel
Harjutatakse pildi- ja tekstiinfo alusel kirjeldavate lausete moodustamist ja nende kirjutamist (osaline ärakiri). Jätkub töö sõnavaraga (sõnade tähenduste täpsustamine).