6.Ürgaeg II.

Toiduhankimine.
Ürginimesed korjasid metsast taimejuurikaid, seemneid, puukoort ning söödavaid vilju. Korjati ka igasuguseid marju ja seeni. Toitu käisid korjamas peamiselt naised, lapsed ja vanakesed.
Metsaande söödi kas lõkketuhas küpsetatult või kuivatati talveks. Alles savinõude leiutamine andis võimaluse valmistada maitsvamat keedetud toitu, mille närimiseks polnud vaja ülitugevaid hambaid.
Mehed käisid jahil - kaevasid püünisauke, seadsid üles lõkse või pidasid ajujahti. Kättesaadud jahisaagist söödi nii palju, kui sisse mahtus, sest nälg oli ürgajal pidev külaline. Hea jahiõnne korral jäi liha ka tagavaraks, seda kuivatati talveks ja halbadeks päevadeks.
Jõgede ääres tegelesid ürginimesed kala püüdmisega, mida sai samuti säilitada kuivatatult. Murdunud puutüved õõnestati tule ja kivist tööriistade abil paadisarnaseks sõiduvahendiks, millest oli hea ahingutega kala luurata.

Kiviraamatu lehed
Ürgajast

Elamud.
Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid.
Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid
Mõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega.
Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onnikatusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule.
Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber.
Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik toiduks.
Kuidas arenesid ürginimeste elamud?

Tarbeasjad.
Terade ja juurikate hoidmiseks punusid inimesed vitsadest korve.
Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist.
Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha.
Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai keeta vett ja valmistada keedetud juurikaid või teradest putru.
Savinõusid valmistati käte vahel vormides.
Et suurematele nõudele õiget kuju anda, valmistati vitstest korvitaoline sõrestik, mis mätsiti saviga üle ja kuivatati ning põletati.
Väiksemaid savinõusid kasvatati ka savist vorstikeste lisamisega. Hiljem siluti sellise nõu seinad siledaks ja kaunistati sissevajutatud mustritega.
Mustritega märgistati ja kaunistama ka teisi tarbeesemeid. Igal mustril oli oma tähendus, mis pidi eset purunemise vastu kaitsma.

Tööõpetuses: savinõu tegemine ja selle kaunistamine mustriga.
Kuidas arenesid relvad ja tarbeasjad

Mõtete väljendamine.
Ürginimesed ei rääkinud sõnadega nagu tänapäeva inimesed. Need inimesed häälitsesid ja tegid teineteisele näomiimikaga arusaadavaks, seda milline oli nende meeleolu.
Nii on veel praegugi mõningate loodusrahvaste juures. Näiteks kui üks polüneeslane (pärismaalane) on tigedaks saanud näitab ta keelt. Sellisel juhul ei jää vastasel muud üle, kui jooksu pista või võitlema hakata. Hiljem omandasid erinevad häälitsused kindla tähenduse ning tekkisid algelised keeled.
Kuidas arenes inimese keel.

Kas ürginimesed oskasid kirjutada?
Kuidas nad jätsid kaaslastele teateid?
Oma mõtteid hakkasid ürginimesed väljendama pildikeste abil. Nad kraapisid pildikesi koopa seintele või uuristasid neid kividesse. Arvatavasti oli koopaseintele jäetud joonistustel maagiline tähendus - nii loodeti nõiduda endale jahisaaki või saavutada kontrolli loodusjõudude üle. Kütid joonistasid näiteks seinale mammutikuju ja loopisid selle pihta jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel mammutijahil.
Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem.
Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks.
Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks.
Lapsed arendavad oma fantaasiat ja mõtlevad töölehtedel esitatud koopajoonistele pealkirjad.

Uurime ürginimeste jäetud teateid.
Lapsed jaotada paarides. Iga paar saab ühe koopajoonise. Keda või mida on kujutatud koopajoonisel?
Koosta selle kohta jutuke! Mida joonistaksid ise koopa seinale, kui oleksid ürginimene?

Teeme koopajoonise.
Panna koos lastega seinale tapeediriba. Iga laps võib sellele midagi kujutada.

Lisamaterjal: / Sidorov, A. Noolest raketini. - lk. 3-8 (vibu ja nool);

Kiviajal koolis;

Emakeel
Harjutatakse tekstist ja joonistest saadud info alusel tehtud otsustuste ülesmärkimist ja piltkirja tõlkimist.
Kordavalt harjutatakse häälikuühendite (nii täis- kui kaashäälikuühendite) leidmist sõnade kirjapildist.