5.Ürgaeg I.
Aega mil inimene hakkas oma elu korraldama nimetatakse ürgajaks.
Sõna ürgaeg tähendab midagi väga vana.
Sellest ajast ei ole ühtegi märki jäänud, kuid sellest kõnelevad meile maa seest leitud esemed. Maa sees on väga palju saladusi, mis aitavad tänapäeva inimesel mälu taastada möödunutest aegadest.
Leidude järgi tehakse palju oletusi ja nii ei saa kunagi väita, et see, mida ürgajast räägitakse ja kirjutatakse on tõde. Alati võib mõni uus leid muuta meie teadmisi ja arvamusi tolle aja elust.
Uurida piltide järgi, millistes tingimustes võisid ürginimesed elada?
Tuli. Kuidas õpiti kasutama tuld. Hulkuv ürginimene ei mõistnud tuld saada ega kasutada. Kui mõne maavärisemise või pikselöögi tagajärjel pääses valla tuli, hakkas hävitama metsa ja rohtu, siis inimene kartis seda loodusjõudu ja põgenes.
Aja jooksul hakkas ta selliseid nähteid lähemalt vaatlema, hoidis ehk käsi süte või leegi kohal, võib - olla katsuski näpuga leeki - tundis, et see soojendab ja põletab. Nii võis siis küll juhtuda, et inimene viis põleva tukiga koopasse seda elustavat ning soojendavat taevaleeki ja säilitas seal, vahet pidamata puid juurde lisades. Nii hoiti põlvest- põlve koopas tuld alal ega teatudki lõpuks, kust ta saadudki, kust ta saadi.
Ainult seda peeti hoolega silmas, et tuli ei kustuks. Sellepärast olid kordamööda tulevahid, et tulele uut toitu anda. Kui siis mõne õnnetuse või ka hooletuse tagajärjel tuli kustus, ei osatud seda kuidagi jälle saada.
Ometi õppis inimene tuld saama ka kuntslikult. Selleks hõõruti keppi käte vahel teise puu peal, kuni saadi tuli. Selline tulesaamisviis püsis kaua ja on tarvitusel praegugi paljude metsarahvaste juures. Hiljem pandi puupulk keerlema vibu abil. Tuld võidi saada ka tulekivisid üksteise vastu täksides. Sellest tekkinud sädemed püüti kuiva taelatüki või sambla sisse ja puhuti hõõguma.
*Kuidas ja miks õppisid inimesed tuld kasutama?
Said sooja.
Õppisid toitu valmistama - küpsetama, keetma.
Tuli pakkus kaitset.
Tule abil sai pidada jahti.
Tule abil langetati puid.
Õõnestati puutüvesid paatideks.
Õpiti põletama savipotte.
Tuli
Ohud ja ohurohud III
See juhtus väga ammu.
Hiljem kasutati tuld, et teha metsast põllumaad - alepõletamine.
Selleks süüdati maharaiutud oksad ja võsa põlema; puutüved veeti ära. Pärast põlemist jäi maha hulgaliselt tuhka, mis muutis mulla viljakaks. Puude kännud juuriti välja ja nii saigi põld.
Kuidas arenesid relvad, tööriistad ja tarbeasjad.
Esimene relv, mida eelajalooline inimene enda kaitseks tarvitas, võis olla küll lihtne kepp või kivi, millega tõrjus metsloomi. Et relv oleks mõjukam, hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. Sellise relvaga võis looma tabada eemalt lüües või visates (kivikirves, kiviotsaga oda).
Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul, ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju.
Nii valmistas teravaks raiutud kividest kirveid, odaotsi, mida kinnitas loomasooltega või naharibadega puu külge.
Selliste tööriistadega ei olnud kerge tööd teha, aga ega ürginimene sellest midagi ei teadnud. Tema arvas, et need on parimad tööriistad. Ainult meie arvame, et selliste tööriistadega pole võimalik töötada.
Emakeel
Harjutatakse kirjeldava jutukese koostamist pildi järgi küsimuste toel. Valitakse saadud infole toetudes antud lausete seast sobivaid.
Harjutatakse liitsõnade leidmist tekstist ja sõnade liitumiskoha määramist ning pikema lihttäishääliku täpsemat määratlemist.