18.Vabrikute algus.

Miks tekkisid vabrikud?
Inimesed on läbi aegade kasutanud erinevaid jõudusid; kiviajal inimeste enda lihaste jõud, vanaaja inimesed kasutasid töö tegemiseks orjade ja loomade tööjõudu.

Keskaegsetes linnades ja asulates valmistasid tarbekaupu erinevad meistrid koos sellide ja õpipoistega. Nii valmistatud kaubad valmisid pikaldaselt ja olid kallid. Rahvas aga vajas üha enam kaupu ja seepärast hakati mõtlema, kuidas valmistada selliseid masinaid, mis töötegemist kergendaksid ja kiirendaksid. Niisuguseid masinaid panid tööle uued jõuallikad.

Keskajal võeti kasutusele veskid. Nüüd muutusid tuul, vesi ja veoloomad jõuallikateks. Veskeid rajati sinna, kus olid sobivad tingimused - tuulised mäekünkad, või kiired jõed. Veskid panid tööle erinevad masinad - oli villavanutusveskeid, saeveskeid jne.Veski tegi ära paljude inimeste töö ja seal toodeti ka rohkem kaupu.
Ka paikades, kus leidus toormaterjali kerkisid uued tööstused. Näiteks seal, kus leidus savi, arendati potitööstust.
Elu edasi arenedes hakkasid tekkima vabrikud ja nende ümber linnad.

Varsti leiutati uus jõuallikas, selleks sai aur. Auru jõultöötavates vabrikutes tehti palju lühema ajaga valmis tunduvalt rohkem asju ja sellpärast said asjad odavamaks muutuda. Vabrikutes võeti kasutusele konveier. Nüüd edaspidi käis töö nii, et iga inimene õppis ära teatud etapi mingi asja valmistamisel. Nii ei pidanud üks inimene kõike algusest lõpuni ära tegema.

Mängime konveiermeetodil töötavat vabrikut.
Õpetaja annab lastele mitmeetapilise ülesande. Näiteks ühed lapsed lõikavad mingeid asju välja, järgmised kleebivad osi kokku.Töötatakse nii, et igaüks täidab kogu aeg vaid ühet ülesannet ja annab valmislõigatud asja konveieril järgmisele lapsele edasi.

Elu muutus kiiremaks - seda põhjustasid uued leiutised.
Põllumeeste elu muutus samuti kergemaks. Vabrikus toodeti mitmesuguseid hobutööriistu, mis tegid põllutöö kergemaks. Talumees võis osta vabrikus toodetud hobuatrasid ja niidukeid. Kui vilja peksti ennem käsitsi, siis nüüd pandi aurujõul tööle üks suur masin, rehepeksu masin. See oli nii suur ja kallis masin, et igaüks seda endale lubada ei saanud. Sellepärast ostis küla endale koos ühe rehepeksu masina.
Samal aastal, kui (Watt) sai valmis esimese aurumasina, veeres Pariisi tänavail kohmakas vedrustamata sõiduk, millel oli 3 mehekõrgust ratast. Ees rippus suur vaskkatel, mille all põles tuli. Ülalt ulatus välja korsten. Torude kaudu jõudis aur silindritesse ja sealt kandus aur üle esirattale. Kutsari istme all oli üks tonn kütust. Iga veerand tunni tagant pidi juht oma kutsaripukist maha ronima, vett juurde valama, sütt lisama ja auru üles ajama. Mees, kes möödujate ähvardustest ja pilgetest välja tegemata, sõidukit juhtis, kandis kullaga kaunistatud mundrit.

Joonistada, milline nägi välja üks esimene aurujõul liikuv masin!
Umbes 30 aastat kestis sõda auru- ja hobutõldade vahel. Siis tuli aurutõllale veel üks vaenlane rong. Rong sõitis rööbastel ja ei rappunud nii hirmsasti. Ehitati järjest rohkem raudteid ja aurutõllad jäid unustusse.

Elekter.
Esimesena kasutas elektrit ja saavutas edu Samuel Morse. Tema leiutas esimese telefoni moodi aparaadi. Telegraafiga koos arenes kaubandus, sest nüüd sai kiirelt sidet pidada. Kui kasutusele tuli raudtee saadi telegraafiga raudteevahti rongi liikumisest informeerida. Enne telegraafi leiutamist püüti sidepidamiseks kasutada mitmesuguseid vahendeid: kirjatuvisid, nähtavaid signaale (lipud). Kui elekter juba kord võimaldas signaale kauge maa taha saata, siis oli loomulik, et hakati otsima ka võimalusi inimkõne otseseks edastamiseks. Kõlbliku telefoni leiutas Ameerikas Alexander Bell . Mängime telefonimängu (tikutopsidest valmistatud telefon).

Auto sünd. Autojuht võis sõita puhta ja valge kraega, kuid auto raputas alguses kohutavalt, sest neil olid hobuvankrite rattad. Esimesi autosid pandi käima tagant lükates. Inimene muutis auto iga aastaga tugevamaks ja mugavamaks. Autodele hakati valmistama kummidega rattaid. Inimesed hakkasid katsetama kõige paremaid mootoreid. Praegu on mootor kõikjal vajalik - õhus, vees ja põllul. Automootor oli algul 1, 5 hobujõuline, aga nüüd on headel autodel isegi rohkem kui 100 hobujõudu. 1 hobujõud s.o ühe hobuse jõud. Näete saja aasta jooksul on auto palju muutunud. Tal olid jalad - need kadusid. Oli aurukatel, see kadus. Katuseist ulatusid välja korstnad, nüüd neid pole. Lisamaterjal:

Auto arengulugu,
Dirižaabel,
Jalgratas   
Fantastiline ratas ja untsuläinud ennustused.

Emakeel
Tuletatakse meelde ja harjutatakse j hääldamise võimalust ainult koos täishäälikuga. Kollektiivselt arutletakse iga sõna puhul, kas selles esineb i või joteeritud täishäälik.