17.Keskaegne linn.

Linn.
Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid.

Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Majad ehitati tihedasti üksteise kõrvale, sest ruumi oli linnamüüride vahel vähe. Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju.

Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel

Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu.
Raekojaplatsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid.

Meisterdame kleepimisraamatu järgi keskaegse linna müüre, torne, maju.
Võib ka ise teha laste jaoks ühe linnamaja pinnalaotuse, mis kaunistatakse uste-akendega ja kleebitakse kokku.
Teine võimalus on maalida keskaegse linna maju ja kleepida need siis kokku suurele alusele keskaegseks linnaks. Ümber linna joonistada linnamüürid. Lapsed valmistavad ka linnaelanikud, keda saab linnas liikuma panna, kui jätta nukkudele alla pikk pabeririba ja lõigata linnatänavate kohale pilud.

Ekskursioon keskaegses linnas.
Seda tundi võib eelneva kokkuleppimise abil korraldada ka näiteks ekskursioonina Tallinna vanalinna.
Oluline on, et oleks kokku lepitud juurdepääs muuseumitesse ja teistesse huvipakkuvatesse vanalinna paikadesse.
Võib minna ka põnevatesse muuseumitesse tutvuma vanaaegse elu-oluga.

Tsunftid
olid käsitööliste ühingud, mis tekkisid nende huvide kaitseks. Tsunfti kuulumine andis õiguse teenida raha raudsepana, pottsepana, kingsepana jne. Käsitöölistel olid omad reeglid, seal oli kirjas, et igal meistril tohtis olla 2 selli ja 2 õpipoissi. Sellid võttis meister endale abilisteks ja maksis neile selle eest palka. Meistriks saamine oli keerukas, sest selleks kulus aega aastaid.
Keskaegses linnas esines järgmisi ameteid: sepp, sadulsepp, rätsep, kingsepp, voorimees, patriits (suurkaupmees), mündrik (paadimees). Mõelda, millised olid nende ametimeeste ülesanded! Keskaegsete meistrite reklaamisildid.
Joonistada nimesildid raudsepale, paadimehele ja voorimehele.
Et tsunft milleski kahju ei kannataks.., 
Keskaegne Tallinn,
Pühapäeva hommik,
Raekojas, 
Turul  
Sepad

Keskaegne riietus. Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud.
Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida.
Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades.
Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid.
Joonistame pabernukkudele keskaegseid riideid.
Nukke saab kasutada linnaelanikena (vt. linnameisterdamise õpetust)

Emakeel
Jätkub sõnavaraline töö sõnade korrastamisena üldsõnade (üldnimede) järgi (suulised ja kirjalikud harjutused ja mängud põhimõttel "Ütle ühe sõnaga!").