12. Barbarid.

Vanaaja riigid ja barbarid.

Vanaaja riigid asusid peamiselt soojades maades, kus jääaeg ei pidurdanud inimeste arengut. Põhjapoolsetest maadest aga kadusid jääaja mõjud hiljem. Nii tuli ka sealsetel rahvastel õppida elama karmimates tingimustes. Neil jäi vähem aega oma kultuuri arendamiseks ja tuli rohkem õppida oma elu eest seisma ja võitlema.
Nii elasidki kultuursetest vanaaja riikidest põhja pool metsikumad ja harimatumad rahvad, keda kutsuti barbariteks. Vanad kultuurrahvad põlastasid barbareid nende harimatuse ja sõjakuse pärast.
Kuid aja jooksul muutusid suured kultuurriigid laisaks ja mugavaks ning barbarid hakkasid neid ründama kõigi seal leiduvate rikkuste ja hüvede pärast.

Barbarite riigid
Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema.
Algul ei olnud barbaritel veel oma riike. Nemad elasid koos hõimudena, keda valitses ja juhtis hõimupealik. Hõimupealik viis oma mehed lahingusse ja otsustas ka nende elu ja saatuse üle. Neil olid omad ranged seadused pahade inimeste jaoks.
Hõimupealikud rajasid vallutatud aladele oma asulad. Hõimupealik lasi endale mäekünka tippu ehitada kindluse või lossi, et kaitsta end teiste ümberkaudsete hõimude eest. Alguses polnud nende riikides ka linnasid. Kindluse ümber asusid hõimurahva elamud. Kaugemal aga laiusid põllud ja karjamaad.
Loomulikult oli ka neil hõimurahvastel omad traditsioonid ja eluviisid.
Barbarite riigid olid alles väga ürgsed, seal ei olnud koole ja teatreid. Ometi olid ka neil omad lõbustused - sõjamängud. Kulus palju aega sinnani, kui barbaritest sai haritud ja kultuurne rahvas.
Aja jooksul sõlmisid hõimupealikud omavahel liite ja valisid ühe pealikest enda üle kuningaks. Teised ülikud tõotasid kuningale teenida riiki sõjas ja hädaolukorras, kui teised rahvad neid ründaksid. Nii tekkisid esimesed kuningriigid.

Emakeel
Tehakse kokkuvõtte lause piiritlemisest ja nimede kirjutamisest tekstis, s.t. suurtähe kasutamisest lause ja nime alguses.