11.Riigikord.

Riigid.
Vanaaja riikides kujunesid ka esimesed valitsemise viisid.
Riigid ei olnud alguses suured.
Esimesed riigid olid linnriigid, need asusid kõrgel künkal ja selle ümbruses. Igal juhul sai künka otsast täieliku ülevaate riigi kohta.
Riiki hakkasid valitsema rikkad. Tegelikult kujunesid valitsejad juba ürgajal, aga siis olid nad nimetatud hõimu pealikuks. Hõimu kuulusid omakorda paljud sugukonnad. Kui kujunesid esimesed riigid, siis hõimupealikust sai kuningas.
Vanaaja riigi valitsejaid nimetati erinevalt kuningaks, keisriks ja vaaraoks.
Valitsejaid peeti tollel ajal võrdseks jumalaga. Valitseja oli ametis terve eluaja, tema vastu ei tohtinud teha ühtegi kaebust ega solvangut. Rahvas pidas oma valitsejat pühaks inimeseks ja püüdis talle valmistada head meelt oma tegudega.
Mõnes riigis olid valitsejad rahva vastu väga karmid ja nõudsid neilt palju tööd ja maksusid.
Mõnes vanaaja riigis oli rahval õigus riigiasju koos rikastega otsustada. Kõigil riigikodanikel oli õigus oma arvamust öelda.
Igal riigil olid omad kodanikud, need on inimesed kellel on õigus riigi elu korraldada ja pidid täitma riigi poolt antud ülesandeid.
Vanaaja riigi kodanikeks ei peetud naisi, välismaalasi ja orje. Nendel ei olnud mingeid õigusi, nad pidid alluma teistele.
Võrrelda meie riiki vanaaja riigiga; suurus, valitseja, kodanikud, rikkad, vaesed ja orjad.

Orjad ja rikkad.
Vanaaja riikides oli osadel inimestel väga mõnus elada.
Need olid rikkad, neile kuulus palju varandust ja palju orje.
Kuna orjad tegid töö ja palka neile maksta polnud vaja , siis rikkad aina rikastusid ja muutusid uhkeks. Rikastel oli palju vaba aega nad said tegeleda teaduse ja kauniste kunstidega. Rikkad hakkasid inimese peamiseks väärtuseks pidama teadustega tegelemist. Igasugune kehalist jõudu vajav töö oli orjade ja talurahva jaoks. Rikkad arvasid, et just nemad on kõige õilsamad inimesed. Nad pidasid uhkeid sööminguid ja nautisid veini joomist. Oma keha eest hoolitsesid nad hommikupoolsete võimlemistundidega, sest keha pidid olema heas vormis ja treenitud. Õhtupoolsete söömingute ja joomingute juurde kuulusid omad traditsioonid. Enne söögi ja joogi kallale asumist pidid orjad peremeestel jalad puhtaks pesema, seejärel mindi rikkalikult kaetud laudade juurde. Laudade ümber olid paigutatud voodi moodi pingid, millel külitati ja nauditi sööki ja jooki.

Inimeste erinev välimus.
Miks ühed töötavad ja teised mitte. Ühed on rikkad ja teised vaesed.
Miks oli inimestel orje tarvis?
Mida nad ise sel ajal tegid, kui orjad nende töö ära tegid? Rikkad ülikud põlgasid igasugust tööd. Oma vaba aja kulutasid nad iseenda harimisele, muusikale, kunstile, spordile.
Tavaliselt jäi ori terveks eluks orjaks. Vahel võis peremees orje mingi heateo eest vabaks lasta, kuid ta pidi ikkagi jääma peremehe juurde palgaliseks. Ta ei saanud kunagi lõpuni vabaks. .

Üliku ja orja võrdlus: Iga laps saab pildi üliku ja orja võrdlemiseks.

Emakeel