Suvi ja sügis on viljade valmimise aeg.
   Kui kõik seemned variseksid emataime kõrvale, 
poleks neil kasvamiseks ruumi. 
   Sellepärast on taimedel mitmeid kavalusi, kuidas 
oma seemneid levitada.

Kuidas taimed oma lapsi kodust ära saatsid.

   Taimedel sündisid suve jooksul lapsed - seemned. 
Muidu rõõmu palju, aga ühes asjas oli muret. 
  "Asume juba nii tihedalt koos, et meie maimukestel siin elamispinda pole. Neid kuskile mujale kanda me ei suuda, juured mullas kinni. Kuidas lapsi avaratele kasvukohtadele läkitada ja vaenlaste eest kaitsta?"
   Taimed mõtlesid, mõtlesid, kuni igaüks midagi välja 
nuputas. 
   "Mina loodan mõrule ja tõrule," lausus tamm. 
Ta puistas lastele pipart peale ja sulges nad 
kindlatesse tõrudesse. Tõrud sõlmis oksa külge. 
   Kui orav neid sealt siiski pähklite pähe oma pessa tassis, pudenes neist mõnigi murule, kus oli ruumi suureks sirguda.
   "Mind aitab nägus pale ja väike vale," arvas pihlakas. 
   Ta pistis lapsed punasesse marja, mis linde ligi meelitas. Ühtlasi tilgutas ta nii haput mahla, et linnud osa saaki nokast pillasid.