Miks Metsaisa tahtis laiska meest aidata?
Ka meie esiisad arvasid, et küttimist õpetasid neile metsavaimud. Metsahaldjate teha oli see, kas kütt saab hea jahisaagi või mitte. Kui jahimees oli liiga ahne ja loomade, eriti aga loomalaste vastu hoolimatu, siis metsahaldjad karistasid teda.
Inimesed uskusid, et ka loomad võivad kõneleda. Ka muistsed kütid ei nimetanud kunagi metsas loomi nimepidi sest kartsid, et loomad võivad neid kuulda ja teistele loomadele sõna viia. Kui loom tapeti, siis paluti looma hinge ees andeks ja toodi hea jahisaagi eest Metsahaldjatele ohvriande.
-Mõned inimesed võisid osata rahva arvates ka linnukeeli. Mis sina arvad, kas on võimalik linnukeelt ära õppida?
Proovime jäljendada linnukeelt:
Kudli-kadli midli-madli tõmbasin püksid lõhki kärrrr. Jt.
Mõelda muistend selle kohta, kust sai hirv endale valged tähnid ja valge sabaotsa.
Üleloomispiste. Nööbid õmblemine kahekordsele riidele.
Paber, käärid, pliiats mis jätab riidele nähtava joone, nõel, värvilised nööbid.
1. Munakujulise, ovaalse või ümmarguse paberi (NB! diameeter 10 cm.) asetamine aluspaberile millele joonistada kujund suurte kõrvadega.
Tekkinud olend lõigata välja, joonistada talle silmad, nina ja suu.
Asetada kahekordsele õhemale riidele ja joonistada elukas sinna.
Lõigata välja, õmmelda mõlemad pooled üleloomispistega kokku, õmmelda nööpidest silmad, nina ja suu.
Jälgi õiget nööbiõmblemist !