- Miks Vanataat haugiga niiviisi käitus?
- Mis oleks juhtunud siis, kui haug oleks oma tahtmist saanud?
- Vahel võivad ka inimesed käituda nii nagu haugid. Oled sa märganud? Jutusta!
- Miks öeldakse mõne inimese kohta: "Libe kui luts!"
USS JA ANGERJAS
Metsaisa tahtis kord näha, kuidas loomad ja linnud elavad, võttis kepi kätte, läks rändama. Kõndis siin ja kõndis seal, ajas suutäie sõbramehejuttu sellega ja ajas suutäie sõbramehejuttu teisega. Ja jõudis viimaks tihnikusse, mille üks serv oli kinni mäekingus, teine aga ulatus alla merekaldale.
Äkitselt näeb taat: põõsast ronib välja imelik olevus, kes pole ei kuivamaa loom ega vee elanik. Ja Metsaisa, kes oli selle olevuse nime ammugi unustanud, küsis:
"Hei sina, asjamees, kuidas sind kutsutakse?"
"Sss!" kuuldus vastuseks.
"Mhmmh," noogutas Metsaisa. "Ja kus sa elad?"
Veider vennas näitas kahele poole korraga - sabaga merele, peaga põõsasse.
"Oi, oi, oled ikka laisk küll - ei viitsi suudki lahti teha," põlastas Metsaisa. "Ja see, et sa oled endale järje sisse seadnud kahel pool, ei kõlba kah kuhugi. Peaga näitasid põõsasse - mingu siis peapool sul sinna ja elagu seal. Sabaga näitasid merele - mingu siis sabapool sul merre ja elagu seal."
Seda öeldes tõstis Metsaisa kepi ja lõi veidrale olevusele napsti vastu selga. Ja ennäe imet: kohe sai ühest loomast kaks looma, üks, kes vingerdas susisedes põõsasse, teine, kes lookles kaldast alla vette.
Nõnda tekkisidki maailma angerjas ja uss, kõige maitsvam kala ja kõige vihasem roomaja.