9.Maakeral on erinevad ilmad.

Päikesevalgus jõuab Maani paralleelsete kiirtena.
Pooluseni jõudmiseks tuleb päikesekiirtel läbida pikem tee, kui ekvaatorini jõudmiseks.
Sellepärast on poolusepiirkondades külmem, kui ekvaatoril.

Kliima.

Päike ja vihm muudavad maa õitsvaks.
Erinevad kliimavöötmed - polaaralad, parasvöötme kliima. (Eesti ilmad), troopiline kliima (kõrb ja vihmamets).

Millised ilmad ja milline loodus on maakera pooluse- ja ekvaatoripiirkondades?
Milliseid riideid kannavad inimesed Maakera pooluse- ja ekvaatoripiirkondades.

Nelja aastaaja sõnad.
Lapsed pakuvad välja niipalju neljaaastaaja kohta käivaid sõnu, kui nad teavad.

Ilma kirjeldamine.

Vaata aknast välja. Mille kohta saab öelda: JAHE, LEIGE, TULINE, RÕSKE, JÄINE, LÄMBE, VILU, PALAV.
Millised neist sõnadest sobivad kirjeldama põhjapooluse ilmu, kõrbe ilmu, troopilise vihmametsa ilmu, meie ilmu?

"Talve värvid päeval ja öösel".

Guašš, pintslid, pintslialus. Lühike vestlus looduskalendri talviste piltide alusel. Kodulugu: päikese talvine tee taevavõlvil, kuu faasid. " Kõik on ju ime " ( Tõnn Sarv ).
Päev ja öö. Guašši segamine: Valge + veidi sinist; valge + veidi punast, sinisele veidi musta. Vajadusel kasutada õlikriite Talvemotiivide kujutamine. Mis on lähemal, mis kaugemal. Mis värvi on talveöö?

Emakeel

Sõnavaraline töö jätkub (poolus, vahelduv, kattub, ekvaator, kõrb, vihmamets, niiskus, lopsakas, valguskiir, hoogsalt).

Teemaleht eeldab ka paari iseseisva lause koostamist küsimuste toel.

Luuletuse lugemisel saab kasutada näiteks lugemist rühmadena (iga rühm harjutab ühe salmi lugemist kui esitust).
Võib lugeda kooris, võib aga jaotada ridade kaupa rühma liikmete vahel.
Huvi tõstmiseks võiksid rühmad ise otsustada (koos õigusega õpetajalt nõu küsida), mil viisil nad oma salmi esitavad.
Kuna see on teema lõpetamine, siis võiks järgmisel tunnil olla selle kui finaali esitus.