Vee ringluse skeemi uurimine ja täiendamine . Kus on mage vesi ja kus on soolane?
Mudelkatsed, mis näitavad asja või protsessi olemust.
Vee ringkäik Maal - auru tekkimine veest vee keemahakkamisel teekannus ja veeauru kondenseerumine tilkadeks jahedas (jääkapist võetud lusikal).
Ajada teekannus vesi keema. Hoida teekannu aurujoa ees külmkapis hoitud lusikat. Tekivad veepiisad nagu vihm.
Külmkapp, lusikas.
Vee keetmine kaanega nõus. Kaanele kondenseeruvad veepiisad.
Emakeel.
Teksti info kasutamise harjutamine: vastamine küsimustele.
Teema käsitlus sisaldab isetegemist, lugemist, tehtu ja loetu üle arutlemist ning kõigest kokkuvõtte tegemist kirjalike küsimuste toel, mis nõuavad vastuslause koostamist ja selle kirjutamist.
See on pingeline keelealane töö (omandatud teabest kokkuvõtte tegemise õppimine).
Nagu eelmistegi tundide puhul eeldab see ühist arutelu, vastuste kirjapanemist ja siis nende kirjutamist oma töölehele.
Vastuste kirjapanemisel tuleb arvestada laste poolt omandatud õigekirjaoskusi ja kirjutamisel arutada läbi need ortogrammid, millega on tegeldud (lihthääliku pikkus, häälikuühendite leidmine ja meenutamine, et nende kirjapanek on alati ühesugune, lause lõpetamine jms) ja kirjutada (õpetaja poolt antud) näidise alusel need ortogrammid, mida pole veel jõutud õppida-harjutada.
Õpetajapoolsed sõnapildinäidised võiksid olla paigutatud korrapäraselt (veergudesse, rühmadesse vm), kust siis lapsed saavad vajaliku sõna ise üles otsida või pärast kirjutamist igaks juhuks oma töö üle kontrollida.
3. ülesande puhul võiksid lapsed valmistada ise sõnalipikud ja siis kas paariti või rühmas üksteisega konsulteerides nende asetust praktiliselt ümber paigutades määrata.
Kui rühm on leidnud ühise keele, kirjutatakse tulemus töölehele.
Lugemispala lõpus olevatele küsimustele vastamiseks läheb vaja nii pala eelnevat lugemist kui ka teadmisi, mis saadi teema eelneval käsitlemisel.
See on ühise arutluse objekt ja harjutus esimesi harjutusi mitme teksti teabe ühitamiseks.