Laste mänguautod, nukud jt. asjade mudelid.
Mudelid sarnanevad asjadele, kuid on neist väiksemad.
Mudeleid saab kasutada ,et uurida asjade olemust. Mudelid tehakse asjadest, mis on liiga suured, või mida ei saa kasutada katses. Katsetes võivad mudelid asendada reaalset asja.
Kleepida õhupallile kliistriga ajalehekihid. Teha nii ise gloobus. Mäed teha munarestidest. Kõige lõpus värvida gloobusele maismaad ja meri. Projekt kestab nädala.
Emakeel.
(Nimi)sõnade kohta küsimuste kes? või mis? esitamine, sõnade rühmitamine mingi tunnuse alusel. Lause kirjutamine iseseisvalt.
Tööleht suunab lapsi kollektiivsetele arutlustele ja arutluste tulemuste ülesmärkimisele vastustena esitatud küsimustele.
Need eeldavad kirjutamist tahvlile, õigekirjutuse kontrolli (hea oleks raskemad sõnad õpetajal tahvlile eelnevalt ette kirjutada, eriti need, mille kirjapilt ei ole veel lastele jõukohane) ning siis ärakirjana töölehele kirjutamist.
Kuna töölehel esineb sõnu, mille tähendus võib olla osa laste jaoks ähmane, tuleks see eelnevalt välja selgitada ja siis vajadusel täpsustada.
Parim viis selleks on sõnaga lausete tegemine (kui ei osata või kasutatakse varsti, on vaja tähendust täpsustada).
Võiks lisaks neile, mis kuuluvad teemajärgselt selgitamisele (mudel, gloobus) esitada näiteks järgmised sõnad: näib, tähistavad, …
Jätkub ka normaalteksti lugemise harjutamine.
Et lugemist mitmekesistada, on jutus MUDEL kasutatud normaalteksti vahelduvalt suurtähtedest tekstiga.
Tekst on koostatud nii, et see annab võimaluse pöörata tähelepanu otsekõnele (suurtähtedest tekst) ning sellega seoses jutumärkide funktsioonile ka teistes tekstides, kuna lugema õppinud lapsed hakkavad nüüd lugema ka lasteraamatuid ja neil on aeg saada aru, miks on olemas sellised paaris-komakesed tekstis. Seda ei pruugi teha praegu, aga võib, kui on aega. Selle teksti juurde võib tulla tagasi igal ajal tutvumaks otsekõnega ja jutumärkide kasutamisega selle eristamiseks tekstis.
Teksti toel toimub ka esmatutvumine sõnade jagunemisega selle järgi, kas need tähistavad asju või olendeid (esialgu küll vaid inimesi) ja saavad olla vastuseks küsimustele kes? või mis?.
Seda probleemi tuleks meenutada mõnda aega põgusalt sageli ja avardada olendite ringi ka loomadele.
Siin peitub keeleõpetuse ja loodusõpetuse vahel vastuolu ja seepärast ei ole õige kasutada määratlust elus - elutu, vaid esemed ja olendid.
Pole vist mõtet kasutada ka mõistet elusolend, sest selles vanuses lapse jaoks on paljud mitte-elus mudelid kindlalt ka olendid (nukk, mänguloomad, muinasjututegelased).