Kordamine võiks toimuda näiteks otsimismänguna: nn testiküsimused on kirjutatud eraldi sedelitele (võivad olla ca 1 cm kõrguse tekstiga, aga võivad olla ka üleklassi nähtava tekstiga).
Esimesel juhul on igal lipikul üks küsimus või vastus.
Küsimused võivad olla loogilises järjekorras nummerdatud, vastused mitte. Iga laps (või laste paar) saab ühe lipiku ja need, kel küsimustega lipikud, loevad oma küsimuse, alustades numbriga 1. Vastuslipikute omanikud otsustavad, kas nende lause on selle küsimuse vastus või mitte ja annavad soovist vastata märku.
Teisel juhul (üleklassi loetavad lipikud) on laused lõigatud sõnalipikuteks, kuid nii, et iga lause sõnad on kas eri värvi paberil või raamis või tähistatud mingi ühesuguse märgiga.
Kelle kätte satub sõnakaart, millel on number 1 (n.1. Milline ), see teatab oma küsimuslause sõnakaartide tunnuse ja sama tunnusega kaarte omavad lapsed kogunevad rühma ning järjestavad sõnad lauseks (küsimuseks) ja asetavad ladumisalusele või tahvliservale.
Vastuslaused peaksid olema tervena ühel kaardil. Kelle käes on see kaart, loeb selle ja kui teised õpilased kiidavad vastuse õigeks, asetab vastuse küsimuse kõrvale.
Nii võiks kujuneda umbes 5 antud teema jaoks kõige olulisemat lauset kui kokkuvõte. Selle võib iga laps kirjutada lehele, kujundada ja lisada teemamappi.
Tund võiks lõppeda Olivi Saare luuletuse "Neli sõpra" kollektiivse ettekandega.
Kordamist võib teha ka viktoriinina.