4. teema: Elutu maailm.

Tsükli eesmärgid:

Teadus algab küsimisest. Elutut maailma tutvustav õppetsükkel näitab lastele kätte viisid, kuidas leida vastused oma küsimustele ja avab lastele teed teadusliku maailmapildi juurde.

Et midagi tundma õppida, võib uurida mudeleid, mis asjadele sarnanevad. Mudeleid võib teha kõikidele asjadele.

Lapsed saavad õppetsükli jooksul teada lihtsaid põhitõdesid elutust maailmast: nad uurivad millest tekivad öö ja päev ning aastaajad, mille poolest erinevad mandrid ja saared ning veekogud maakeral, millest koosneb maapind, kuidas ringleb vesi Maa peal ja milliseid erinevaid paiku võib Maal leida.

Emakeel:
Trükitähtedega teksti lugemine ja kirjutamine lausetena, d-mitmus.

Emakeeleõpetuses on selleks ajaks lapsed omandanud esmase lugemisoskuse suurte trükitähtede baasil ning on aeg üle minna normaalteksti, s.o. suurtest ja väikestest trükitähtedest koosneva teksti lugemisele. Tavaliselt võtab see aega kuni nädal ja vajab mõnede laste puhul võimalust ka hiljem kontrollida (järele vaadata) väiketähti suurte abil. On hea, kui esimesed üleminekutekstid sisaldavad kõiki tähti mõlemas variandis (vt. esimese alateema tööleht). Tuleb aga meeles pidada, et toimub lugemistehnika omandamine ja sellel etapil (s.o I klassis ja paljude laste puhul ka II klassi esimesel poolel) omandab laps lugemisoskust "valju kõne baasil", s.t et ta peab lugema häälega (soovitame seda teha vaiksema häälega, omaette), ta peab ise oma lugemist kuulma. Seepärast on õigem nimetada seda lugemist omaette lugemiseks, mitte vaikseks lugemiseks. Selle etapi ületavad lapsed erineva ajaga. Kes on sellest üle saanud, see läheb eneselegi märkamatult üle hääleta, kuid suuliigutustega saadetud sosinal või kuuldamatule (sisekõne baasil toimuvale) lugemisele. Seda ei tohi enneaegselt peale suruda, aga ka mitte pidurdada (näiteks üheaegse omaette lugemise puhul öelda neile, kes on jõudnud järgmisse etappi: "Loe nii, et on kuulda, ära liiguta ainult huuli!").

Kuna juba teise teema (Tähtede järele!) puhul oli juttu, et eesti oma sõnades ei esine g, b, d sõna alguses, siis võimaldab see tekst nende tähtede puhul seda meelde tuletada (selle küsimusega võib teksti üles otsida ka tundivalt hiljem, siis, kui tekib vajadus). Tuleb arvestada, et väiketähtedest teksti lugemine muutub esialgu aeglasemaks, kuna osa tähelepanu läheb tähtede äratundmisele. Seda ei maksa ette heita, pigem lapsi rahustada, et nii see on mõnda aega ning siis muutub jälle endiseks.

Teiseks oluliseks ülesandeks selle teema ajal on süstemaatilise töö alustamine sõnavara laiendamisel. Teema käsitlemisel kohtub laps iga päev selliste sõnadega, mille tähendust ta kas üldse ei tea või on tal tekkinud osaline või vale kujutlus sõna tähendusest. Sõnade tähendus saab selgeks teema käsitlemise käigus, kuid sõnavaralise töö seisukohalt on oluline, et need sõnad, mida soovime jätta lapse (eriti aktiivsesse) sõnavarasse, leiaksid kasutamist teatava sagedusega ka edaspidi (harjutustes, mängudes jm). Sellistest sõnadest oleks kasulik koostada suurte sedelite (klassi eest kõigile nähtavad) kogu, mis alateema-alateemalt täieneb. See võiks olla klassis nähtaval, kasvades uute sõnade ning kahanedes juba omaseks saanud sõnade arvel (mis jääksid küll kasutatavaks, ent mitte iga päev nähtavaks). Nii harjuvad lapsed pöörama teksti lugedes tähelepanu sõnadele, mille tähendust nad täpselt ei tea, ning pidama loomulikuks, et teada saadud tähendusega sõna muutub nüüd kasutatavaks sõnaks.

Muude keeleküsimustega tegelemine on selle teema ajal põgusam ja tuleneb konkreetse klassi vajadustest üht või teist probleemi korrata, seda peamiselt suuliselt ja klassitahvlil tehtavas ühistöös (häälikupikkuste märkimine, tekstivaatlus lausepiiride määratlemiseks, häälikuühendite määratlemine sõnades vms). Töölehed hõlmavad neist küsimustest vaid sulghääliku pikkuse märkimise ja sõnade rühmitamise küsimuste kes? ja mis? järgi põgusa meenutuse.

Matemaatika: lahutamine 10-piires.