Mis teeb sinu kodust just sinu kodu?
Heliplaadilt (Vinter, Ü. Väikesed nipid. ) "Kodulaul".
-Kus on sinu kodu?
-Mis meenub sulle kõigepealt, kui öeldakse sõna "kodu"?
-Milliseid laule, luuletusi, jutte oled kodu kohta kuulnud?
-Laul "Mu koduke".
-Millest tunned ära oma kodu?
-Kus sa oled sündinud? Kus on sündinud sinu vanemad?
-On sul olnud üks või mitu kodu? Mille poolest olid need sarnased, erinevad? Kummas kodus meeldis sulle rohkem?
Oma koduse aadressi kirjutamine ümbrikule.
Kellel ja miks on tarvis teada su kodust aadressi?
/Postiljoni mängimine. Koguda kõik ümbrikud lauale ja segada segi. Üks lastest on kirjakandja: loeb ümbrikult aadressi ja toimetab kirja õigesse kohta./
-Klassikaaslastega aadresside vahetamine.
-Ka õunal on oma kodu. Tema kodu on ……………………. .
Pirni kodu on …………………………… .
Kirsi kodu on …………………………… .
Missuguseid selliseid kodusid sa veel tead? /Tööõpetuses värvilisest paberist nende "kodude" elanike rebimine. Sügisel leiavad nad uue "kodu" - hoidistes. Kollektiivtööna "hoidistepurkide" tegemine (kleepimine purgikujulisele aluspaberile).
Emakeel
- Tuletatakse meelde, kuidas jagunevad kahte rühma kõik häälikud ja millise värviga kumbagi rühma tähistatakse.
- Tuletatakse meelde, miks kirjutatakse vahel sõnas kõrvuti kaks ühesugust tähte.
Leitakse kirjutatud sõnades selliseid kohti, kus mõni häälik (soovitatavalt täishäälik) on märgitud kahe tähega.
- Meenutatakse, et kaht erinevat täishäälikut kõrvuti nimetatakse täishäälikute ühendiks.
Otsitakse sõna kirjapildist üht kindlat (AI, EI, ...) täishäälikuühendit.