Kuidas puhkab minu pere? -Mis on aktiivne puhkus? -Miks vajab inimene puhkust? /Jänes, H. Hommikust hommikuni. - Tln.: Valgus, 1979, lk. 40-45 (vahetund), lk. 91-94 (väsimus ja puhkus)./ -Kus ja kuidas võib puhata?
Suvi. -Kus sa puhkasid eelmisel suvel? -Kus kavatsed puhata järgmisel suvel? -Tegevused suvel. Nuputa, mida võib suvel teha!
NEUJUMI LLIPANGMÄ EJOOKNSMI ATTAJALGRSÕIT
-Mõne põneva rannamängu õppimine.
Emakeel Harjutatakse oma mõtte väljendamist lausega (lause moodustamine). Töö käigus kirjutatakse tahvlile sõnu sõnaühendeid, mida lapsed saavad oma töölehe täitmisel kasutada (ärakirja harjutamine). Teadvustatakse häälikupikkuse märkimise erinevus lihthäälikute ja ühendihäälikute puhul. Üks võimalik variant selle keeleprobleemi teadvustamiseks.
Tahvlitekstis leitakse täis- ja kaashäälikud, määratletakse häälikuühendid ja vaadeldakse lihthäälikuid.
ÜKS KASK MEIL KASVAS ÕUES. KASS HIILIS KASE ALL.
Leitakse, et mõni lihthäälik on kirjas kahe tähega. Miks? Öeldakse sõna ja kuulatakse, kuidas see häälik sõnas kõlab. Vaadeldakse häälikuühendeid, tuletatakse ka varem vaadeldud ühendeid meelde. Leitakse, et häälikuühendis ei kohta kaht ühesugust tähte. Kontrollimiseks öeldakse antud lause häälikuühendiga sõnad, et jälgida nende häälikute kõlamist.
Tekib probleem: kõlab väga pikalt, aga tähti on üks.
Saadakse teada ja otsustatakse meelde jätta, et häälikuühendi kirjutamisel pole hääliku kõlamise pikkus oluline, kuna seal ei kirjutata kaht ühesugust tähte kõrvuti. Võrdlemiseks sobivad ka järgmised sõnapaarid: Lapp - laps supp - suples kann - kand pall - palm karsumm - sumdi! Suur laud viis saia mees saeb hea saag