1. KLASS, 1. TEEMA: EDASI TÄHTEDE JÄRELE.
(Sissejuhatus ja riigi nõuded)

Tsükli eesmärgid: Et kooli esimesi ülesandeid on õpetada lapsed lugema ja kirjutama, siis pühendub ka see õppetsükkel just tähtedele. Eesmärgiks on tutvustada lastele tähti põnevamal ja meeldejäävamal moel. Tsükli jooksul õpitakse kirjutama suuri trükitähti.
Õppetsüklis võib lastega ette võtta mõttelise retke "Tähemaale", kus täishäälikud, suluta kaashäälikud ja sulghäälikud elavad kõik erinevates "häälikuperedes". Et tähed ja nende kuju paremini meelde jääksid, otsitakse, millele tähed sarnanevad. Suur tähtsus on laste fantaasial: nad mõtlevad välja, kuidas erineval viisil anda edasi tähekujusid (kehaga, pulgakestega jne.).
Võib mõelda välja seiklused iga tähega seotult ja kanda teekonna suurele "Tähemaa kaardile".
Iga päev võiks vaatluse alla võtta ühe tähe. Nii tuleks läbi võtta kõik tähed,  ka võõrtähed F ja C.
Tähti võib õpetada kahel moel - kas kirjapildi lihtsusest tulenevas järjekorras, või tähestikulises järjekorras.
Kui seda tehakse tähestikulises järjekorras, tuleks siiski J ja F ning C jätta viimasteks.
 Jotti ei saa eraldi hääldada. Joti hääldus on orgaaniliselt seotud järgneva täishäälikuga. Kui lapsed on juba tuttavaks saanud täis- ja kaashäälikutega, saab J-i seostada täishääliku ette kuuluvusega. Täishäälikuga  kooshääldatavuse mõistmine on loomulikum. J-i häälikut ei ole võimalik eraldi nimetada teisiti kui vaid tähe nimega Jott. Ta kõlab koos täishäälikuga, annab sellele vaid joteeritud varjundi. (Varem nimetati jotti ka jott-i-ks, nagu oleks see hääliku i paralleelvariant. Kas mitte sellest ei tekkinudki vead ja vajadus pidevalt harjutada “kas sõnas on vaja kirjutada i või j (jott)“, kuna joti kokkukuuluvust järgneva täishäälikuga nn joteeritud täishäälikut ei teadvustatud).
Soovitatud tähtede järjekord:



1.    A        6.    H        11.    N        16.    T        21.    Ö
2.    B        7.    I         12.    O        17.    U        22.    Ü
3.    D        8.    K       13.    P        18.    V        23.    J
4.    E        9.    L        14.    R        19.    Õ       24.    F
5.    G       10.   M       15.   S         20.    Ä       25.    C
   

Algusest peale võib häälikud jagada täishäälikuteks ja kaashäälikuteks, kaashäälikud omakorda suluta kaashäälikuteks ja sulghäälikuteks. Seda tuleb teha nende hääldamise praktilise uurimise tulemusena, mitte lihtsalt häälikurühma kuuluvust konstateerides ja selle meeldejätmise vajadust rõhutades.
Mõningast teavet sellest ja ka uuest lähenemisest õigekirja-aluste kujundamisele I kooliastmel.

Häälikud jaotuvad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks; kaashäälikud omakorda sulghäälikuteks ja suluta kaashäälikuteks. Täis- ja kaashäälikud esinevad sõnades lihthäälikutena (mõlema rühma häälikud ühekaupa vaheldumisi) või häälikuühenditena (kõrvuti kaks või mitu sama häälikurühma häälikut: täishäälikuühendid ja kaashäälikuühendid). Häälikute kirjas märkimise reeglid sõltuvad sellest, kas häälik esineb antud sõnas lihthäälikuna või häälikuühendisse kuuluvana, nn ühendihäälikuna.

Kõige lihtsamad on häälikute kirjas märkimise reeglid ühendihäälikute tarbeks – need märgitakse alati ühe tähega (erandeid on vaid mõni: marss, valss, simss, seanss, morss, …).
Lihthäälikuid märgitakse erinevalt: kui need kõlavad lühidalt – märgitakse ühe tähega, kui aga kõlavad pikemalt (senise määratluse järgi pikalt või ülipikalt) – märgitakse kahe ühesuguse tähega.

Seega EI OLE VAJA JÄLGIDA sõnas iga hääliku kõlamise pikkust, vaid ainult iga lihthääliku kõlamise pikkust.

Et lihthäälikud ära tunda, peab olema automatiseerunud häälikute määratlemine liht- või  ühendihäälikuteks. Häälikupikkuse määratlemisel on siis võimalik tähelepanu alt välja jätta ühendihäälikud, st häälikuühendid.

Väikest last abistab selles visuaalne emotsioon.
Rahvusvaheliselt kasutatakse häälikurühmade määratlemisel punast ja sinist värvust. Täishäälikut tähistatakse punasega ja kaashäälikut sinisega. Eesti keele õigekirja jaoks on oluline veel sulghäälikute eristamine teistest kaashäälikutest, seepärast tuleb sinisele värvusele lisada ka roheline kui teine kaashääliku värvus, mis tähistab nii kaashäälikute rühma kuuluvust kui ka  sulghäälikut.

Õigekirja seisukohalt on veaohtlik koht osasõnade piir liitsõnas. Teatavasti esinevad liitsõnas õigekirjutusel osasõnad nagu iseseisvad sõnad. Nii tuleb neid ka vaadata, s.t, et liitsõna on vaja lihtsalt ära tunda ja kirjutamisel tunnetada alati osasõnade piire, kuna õigekirja jaoks moodustuvad häälikuühendid ainult osasõna siseselt, sõnade liitumispiire ületamata.

Esimese kooliastme lapsele on kõige eakohasemad mängulised harjutused, kuna tekitavad emotsioone. Lapse tahteline tähelepanu ja seega teadliku omandamise võime on veel väga lühiajaline. Tegevusest saadud emotsioonid lülitavad sisse tahtmatu tähelepanu ja suurendavad meeldejäämise mahtu – seega on emotsioonid lapsele selles vanuses meeldejäämise põhiline tegur.

Nii on ka liitsõnade olemasolu, nende “lahtivõtmine” ja “kokkupanemine”  suhteliselt kerge muuta huvipakkuvate mängude sisuks.

Kaks eelnimetatud valdkonda:

– need ongi võtmekohad eesti keele õigekirja aluste omandamise lihtsustamisel juba põhikooli esimesel astmel.

Senise käsitluse kohaselt õpetatakse lapsele, et lühike häälik märgitakse kirjas ühe tähega, pikk ja ülipikk häälik kahe tähega; sulghäälik pannakse kirja kahe erineva tähega, millest üks on nõrga (lühikese) sulghääliku jaoks, teine tugeva (pika) sulghääliku jaoks ühe ja ainult ülipika sulghääliku jaoks kahe tähega.
Umbes aasta-paari pärast selgub, et selleks ajaks juba kinnistunud teadmisest tuleb lahti öelda, sest häälikuühendites märgitakse ka kõik ülipikad häälikud ühe tähega. (Kontrollitud andmete kohaselt on häälikuühenditega sõnu  koos mõningate lühendatud sõnadega – ma, sul, kui, kas …  – umbes kaks kolmandikku kõigist ülipikkade häälikutega eesti keele sõnadest.)

Kirjastuse “Koolibri” poolt välja antud ja sellel (2006/2007.) õppeaastal koolidesse jõudnud esimese kolme klassi eesti keele õppekomplektid “Ilus emakeel” on lähtunud eelpool kirjeldatust, mis on toonud kaasa ainekäsitluse uue järjekorra.
    1) Sõna koosneb häälikutest. Leiame need. Abistab häälimine.
    2) Miks häälikud kõlavad erinevalt? Uurime ja avastame.

*Kui õhk pääseb suust otse ja takistuseta – on see täishäälik
    Häälik on kõlav, seda saab venitada nii kaua, kuni õhku jätkub (a, e, i …)
*Kui õhk ei pääse suust otse ja takistuseta – on see kaashäälik
    Hääl ei ole nii kõlav, selle häälikuga pole mõtet hüüda, kaugele ei kosta.
    Miks? Õhul on takistus ees (kas keele asend takistab või on suu kinni ja õhk pääseb vaid nina kaudu:  l, m, s, …)

             –     häält polegi, õhk on sulu taga kinni, sulg avaneb, kostab   plaks, venitada häälikut ei saa.
                                                                                                                                        Need on – sulghäälikud,
            – häält polegi, ainult sosin või kahin, aga venitada saab (s, h);                                       ja
            – hääl on, kuigi ei ole nii  kõlav küll kui täishäälik, aga venitada saab (l, m, r, n, v);
                                                                                                                            Need on – suluta kaashäälikud.

Kui on jõutud tutvuda kõigi sulghäälikute ja nende tähtedega, tuleks uuesti võtta uurimisele sulghäälikud, kuna igal neist (k, p, t) on hääliku jaoks kaks erinevat tähte.

Igal nõrgal sulghäälikul on oma täht – ilus, ümar ja pehme nagu huuled (B), suulagi (D) või kurk (G).
Need on nõrgad sulghäälikud.

Need on tugevad sulghäälikud.

Miks on selline lähenemine otstarbekam? Lihthäälik võib sõnas olla lühike või pikk. Nõrk sulghäälik on alati lühike.
Tugev sulghäälik võib olla ajaliselt ju sama lühike (vibu, Pipi; rida, ratas; nägu, aken), ainult plaks on tugevam. Tugev sulghäälik võib olla ka pikk, kui huuled (sulg) on nii tugevalt koos, et lahtiminek võtab kauem aega (hüppas, võttis, lükkas), sama kaua kui pikkadel täis- ja suluta kaashäälikutel.

Koolides, kus pole üle mindud uuele õigekirja-aluste kujundamise teele, seega nendes klassides, kus kasutatakse seniseid kirjastuse „Avita“ õppekomplekte, toimub töö endisel viisil. Emakeele töölehtedes on märgitud ühe või teise käsitlusega kindlalt seotud harjutused vastavate tingmärkidega (“Koolibri” komplekti „Ilus emakeel“ kasutajatele *IE; senise tööviisiga sobivatele **). Harjutused, mis on kasutatavad mõlemal puhul, on ilma tingmärkideta. Märgistatud harjutused algavad II teemast („Kodu ja perekond“),  mille esimese alateema puhul on see veel kord praktiliselt ära seletatud.

Kogu teema õppimisel võib lähtuda ka sellest, et mängitakse "täheotsijaid". Nii võib teemaringi lõpus ühistööna valmida TÄHEMAA kaart. Seal võivad olla näiteks Avar aas, Banaanisalu jne.
1. Joonista "tähedaam"! Võid kasutada kõiki tähti!
2. Joonista a-st, o-st ja i-st "täheloss"!
Valmista oma nimega rinnasilt!
Valmista oma (ja kui jõuad, siis klassikaaslase) nimekaart!
5. Õpetaja annab sulle ...... tähe. Mõtle selle häälikuga algavatest sõnadest lauseid! Millise jutukese sa said?
6. Õpetaja annab sulle ...... tähe. Joonista  asju, mille nimetus algab selle häälikuga! Mõistatage pärast terve klassiga koos, kes mida joonistas! Kas oskad iga asja alla kirjutada, mis asi see on?
8. Joonista I - tähti sööv loom ja o - tähti sööv loom!
9. Joonista väikestest, keskmistest ja suurtest o - tähtedest: elevant, kaelkirjak, papagoi, kala
10. Õpetaja annab sulle ....... tähe. Parajasti algas sügisene vihmasadu. Mõtle, mida oleks sinu tähel praegu hädasti vaja? Joonista oma täht nii, et ta märjaks ei saaks!
 
Emakeeles tsükli vältel tehtavad tööd.

Iga tähe õppimisel võib teha vastavate sõnadega häälimiskuharjutusi ja
harjutada lausete moodustamist.
Häälikud ja tähed sõnades.
Sõnade erinev pikkus.
Külaskäik "Sõnade külla".
Selles külas elab väikestes majades palju sõnu. Mõned neist on lühikesed: AU, AI, LOE; teised pikemad: ÕPETAJA, ÕPILANE.
Osa sõnu on hästi keerulised. Suur osa neist on võõrsõnad, nagu
ENTSÜKLOPEEDIA. Võõrsõnad on ka GAAS ja FOTO.
Sõnas kõlavad häälikud. Kui sõna hästi aeglaselt öelda, saab häälikuid ka eraldi kuulda. Sõna ütlemine nii, et iga häälik pikemalt kõlaks, on häälimine. Häälimine aitab häälikud sõnast üles leida (ema : ee-mm-aa; lill: ll-ii-ll; muna: mm-uu-nn-aa).
Häälikuid ja tähti võib sõnades olla erinev arv.
Kui sõnu kirjutada, näed sa tähti. Need on häälikute pildid. Nende abil saame sõnu kirja panna ja nii sõnu ka näha.
- Milliseid häälikuid kuuled sõnas EMA? Mitu tähte on vaja selles sõna kirjutamiseks?
- Milliseid häälikuid kuuled sõnas MAA? Vaata seda sõna. Mitu tähte on selles sõnas? Ütle endale ja kuula seda sõna veel kord. Mida sina arvad, miks on ühe a-hääliku jaoks 2 A tähte?
- Kirjuta tahvlile oma nimi! (Iga laps kirjutab kordamööda oma nime tahvlile.)
- (Võiksid olla eelnevalt valmistatud laste nimedega kaardid sellises suuruses, et need oleksid loetavad iga lapse kohalt.) Leia (õpetaja lauale, tahvliservale, mingile ladumisalusele v.m. asetatud) kaartide seast kaart oma nimega. Võrdle, kas sinu kirjutatud nimes ja nimes kaardil on kõik samad tähed ja samas järjekorras.
- Mitu häälikut ja mitu tähte on sinu nimes?
Kes leidis oma nimes mingi hääliku jaoks kõrvuti 2 ühesugust tähte?
Harjutusi.
- Ütle sõna. Hääli see. Kirjuta tähed. Kriipsud pildi all aitavad sind. Pikale kriipsule saad kirjutada selle hääliku jaoks vajalikud 2 ühesugust tähte. : METS, MEES, SABA, NOKK, KATUS. (Sõnad kirjapildina peaksid eeskujuna kusagil nähtaval olema.)
- Millise jutukese saaksid teha, kui kasutad neid sõnu?
- Igal korralikul majal on valvur. Mõistata, kes?
4 teevad aset,
2 näitavad tuld,
1 heidab magama.
Sõnade silbitamine.
Silbid.
Sõna jaotatakse ka sellisteks osadeks, milles võib olla mitu tähte. Siis on need silbid. Ka meie õpime hiljem sõna silpideks jaotama. Silpidest saab kokku panna sõnu.
- Millised sõnad saad järgmistest silpidest:
VA, LU; LA, MA; HO, BU, NE; I, SA.
Sõnad on erineva pikkusega. Neis on erinev arv häälikuid (kui me sõna ütleme) või erinev arv tähti (kui sõna on kirjutatud või trükitud).
-Ütle üks lühike ja üks pikk sõna.

- Siin on sõna silbid segamini läinud. Igas sõnas on kaks või kolm silpi. Muuda silpide järjekorda nii, et saaksid s�nu:
LI, TU;     LA, KA;     MAT, RAA;     TEE, KOO, LI;     NA, SÕ.
- Moodusta silpidest nimesid:     MAL,       KAL,     MI,     HEL,     JU,     LE.
- Moodusta silpidest sōnu:
MA - DU,     PI - ME,     ...
- Pane kaashäälik täishäälikute ette, mis sõnad saad?
   
  AA EE ÖÖ UU ÄÄ
M          
 
                    
- /3 last grupis./ Joonista ühe looma pea, voldi paber veidi kokku ja anna see kaaslasele edasi. Tema joonistab keha ja saba. Kolmas laps joonistab jalad. Voltige paber lahti. Vaadelge, mis imeloom tekkis. Kes see võiks olla? Panna talle nimi!
- Loomade voltimine paberist.
- Muinasjutt " Kuidas loomad endale sabad said? ". Joonista selles loos olevate tegelaste hulk. (Soovi korral loo dramatiseerimine.)
- Kokkupanemise kaardid (osadeks tehtud loomade pildid, millel on all vastava looma nimi, näiteks lõvi pilt ja  esimesel pildi poole allservas on LÕ, teise poole allservas on VI. Lapsel tuleb pilt osadest kokku panna, siis näeb ta ka sõna. Võib ka lähtuda tähtedest, siis saadakse tulemuseks õige pilt.).
Sõnad ja laused.
Tähtede hulk moodustab sõna.
Hulgad: hulgad sinu ümber - tähed, sõnad, laused;.
Tahvlile tekkis nimede hulk. Otsime siit veel eraldi hulki: 4-, 5-, 6- (jne.) tähelised sõnad, poiste ja tüdrukute nimede hulgad, ühesuguse algustähega nimede hulgad.
Ka sinu ümber (meie klassis) on hulki. Milliseid?
Seega esemedki võivad moodustada hulki.
Hulki saab moodustada isegi sõnadest. Mõni sõnade hulk annab lause. Kui tähtedest hulki moodustada, võib saada sõnu.
Mõnikord on nii, et mõned tähed koos ei anna veel sõna. Näiteks KO ja DU. Kui aga üks tähtede hulk KO, panna teise tähtede hulga DU juurde, siis saame küll sõna KODU.
Harjutusi.
Esemepildid võiks asetada tahvlile nii, et alla saab jätta koha ja joonistada kriipsud laste jaoks sobivale kõrgusele tähtede kirjutamiseks.
 (mets)         (mees)         (saba)         (katus)
__ __ __ __         __ ____ __         __ __ __ __        __ __ __ __ __       

__ __ __ __ __ __ __ __ __ ____ __ __ __ __ __ __ __ ____ __ __ __ __

__ __ __ __ __ __ __ __ __ ____ __ __ __ __ __ __ __ ____ __ __ __ __

Matemaatikas tsükli vältel tehtavad tööd.

Geomeetrilised kujundid.

Sul on 10 ruutu (paberist välja lõigatud). Tee neist selle looma pilt.

- Joonista saadud pilt hästi täpselt ruudulisele paberile.

- Sul on 4 ruutu, 5 ristkülikut ja 1 ring. Kasutades neid kujundeid, tee koer (Järgneb vestlus koeratõugudest.).

- Joonista loomi, kasutades vaid kolmnurki, ringe, ruute ja ristkülikuid.

Arvud 1-10

1. Arva:

- mida on maailmas 1 (2, 3, … , 10)?

- mida on sinul 1 (2, 3, … , 10)?

2. " Kirjuta " põrandale nööri abil numbrite 1-10 hulk.

3. Muusika mängib, lapsed liiguvad. Kui muusika katkeb, ütleb õpetaja, mitmekesi grupeeruda. Mängujuhi osa jätkab üksikuks jäänud laps.

4. Laps " kirjutab " kaaslase seljale ühe numbri; teine mõistatab, mis number see oli.

5. Joonista ese või olend, millel on midagi … (arv). Näiteks: 4 (auto rattad).

6. Igal õpilasel on arvkaardid 1-10. Õpetaja koputab pliiatsiga vastu lauda. Õpilased kuulavad, mitu korda koputati ja tõstavad vastava arvkaardi ülesse (või üks õpilane tuleb klassi ette ja koputab sama arv kordi).

7. Tahvlil on 6 ringi. Kriipsuta läbi 1., 4. ja 5. ring.

Arvude järjekorra paremaks meeldejätmiseks:

 

Kell 1 - muna küps,

kell 2 - karjalaps,

kell 3 - kokal poeg,

kell 4 - neitsil veli,

kell 5 - mis siis?

kell 6 - kutsu kokku,

kell 7 - sega suppi,

kell 8 - kata lauda,

kell 9 - hüüa sööma,

kell 10 - küll saab!

Proovida luuletuses olevaid sõnu silbitada.

"Pihlamarjadest kaelakee" Kaelakee kujundamine rütmiliselt korduvate motiividega.

Rütmid muusikas, laulus, rütmikamate laulude kuulamine, n. "Teele -teele kurekesed"...

Niit, jäme sukanõel, pihlamarjad, aroonia marjad, kõrvitsa seemned. Naaskel, aluslaud.

Nõela niidistamine, lükkimine nõelale ja niidile. Niidiga sõlme tegemine esimesele marjale. Naasklitorked kõrvitsaseemnetesse aluslaual. Nõela hoidmine, parema ja vasaku käe koostöö.

 

Tähtpäevadega seotud käsitöö ja kunst

 

 

" Loomi tõrudest ja kastanimunadest".

Kaldu lõigatud otstega puupulgad, kastanid, tõrud, naaskel, puitalus.

Kujutamine looduslikust materjalist, loomade asetamine ühiselt kujundatud samblikust, kividest jm. karjamaale. Naasklitorgete tegemine tõrusse ja kastanimunasse puitalusel. Torge endast eemale suunas alusel. Torge tõruga risti või kaldu, vastavalt kas loom seisab, jookseb või lamab.

"Mardi maski maalimine."

Kujundada nägu guaššvärvidega nii, et värvilised jooned arvestavad silmade, suu- ja ninajoont. Guašši kasutamine! Laiade joonte tõmbamine pintsli küljega.

"Mardisandi kasuka õmblused".

Värvipliiatsid, joonistuspaber. Näidata väikestest tükkidest kokkuõmmeldud karusnahka.

Kujundada dekoratiivne pind. Võib üleni värvida mõned kujundid, tehes teistele nähtavaks: "Mida näen pildil?" e. kasukatükk, kui peitepilt! Vabade joontega paberipinna jaotamine osadeks, Joonte katmine õmbluspistetega kasutades lühikesi jooni ja eri värvi pliiatseid. Pikkade ja lühikeste joonte tõmbamine vaba käega. Harjutus!

" Kadri tasku. "

Mardi, e. Kadri tasku voltimine ruudukujulisest paberist.

1ruudukujuline sitke paber. Värvilised paberiribad, käärid, liim, liimimisalus, sukanõel, tugev nöör või pael mis läheb läbi nõelasilma.

Kujundada tasku ristikeste ja kahekordsete ristikestega. Värvid valida vabalt, paigutus vaba.

Paberi voltimine taskuks, ribade voltimine 8 - ks osaks. Lõigata voltjoont mööda. Tasku kaunistamine ribadest moodustatud ristide ja kahekordsete ristidega, nende kleepimine taskule. Nõela niidistamine, taskule õlapaela kinnitamine, nõela abil torked voltjoont mööda, niidi sõlmimine.

" Eesti rahvarõivad " (A.Voolmaa, M. Kaarma ), rahvuslike mustrimotiivide vaatamine.

 

 

Käsitöid ja ideid.

. Oma tähestiku tegemine.

"Kassi- tähestik". Panna kass paberil "võimlema" nii, et tekiksid tähed.

Näiteks. kass seisab küljega, esimesed ja tagumised jalad koos; saba

ja pea kokku pannes moodustub A- täht.

Tähestiku tegemine kogu klassiga (saalis). Näiteks: kükitage nii maha,

et kogu klassi lastest moodustuks saali põrandale A- täht.

. Salakiri.

- Üks laps kirjutab õhku sõna, teine laps arvab, mis sõna see oli.

- Laps "kirjutab" kaaslase seljale ühe sõna; teine peab mõistatama, mis sõna talle seljale "kirjutati".

- Lisatud silpidega salakiri. Näiteks: LA- silbi lisamine. AI- LA- NO-LA /AINO/

Tagurpidi kiri. Näiteks: VEÄPILOOK /KOOLIPÄEV/-

Numbritega salakiri (neile, kes tunnevad juba numbreid 10- 25).

1- A, 2- B, 3- C, 4- D, 5- E, 6- F, 7- G, 8- H, 9- I, 10- J, 11- K, 12- L, 13- M, 14- N, 15- O,

16- P, 17- R, 18- S, 19- T, 20- U, 21- V, 22- Õ, 23- Ä, 24- Ö, 25- Ü.

Näiteks: 1-14-14-5 / 22- 16- 9- 2 /ANNE ÕPIB/

Lisa:

Leelo Tungal "Magus tähestik". - Jaan Kaplinski "Täheke, täheke"

 

Teema: "Minu tehtud aabitsa leht".

Igaüks valib oma tähe, värvipliiatsid, e. viltpliiatsid, joonistuspaber.

Aabitsa lehe kujundamine oma tähega.

Pliiatsiga pinna värvimine, värvimiseks sobivad suunad

Sellest oma klassi aabitsa koostamine. (Õpetaja hoiab selle alles 4. klassi lõpuni. Siis näitab lastele nende koolitee algust...)

" Minu nime algustäht".

Õhuke papp, lemmikvärvi villane lõng, sukanõel, harilik pliiats, ajalehed

Joonista suurelt oma nime algustäht papile.

Pane papp mitmekordsele ajalehele.

Torka iga sõrme laiuse järgi auk papisse nimetähe joont mööda.

Niidista nõel ja õmble tähe joon eelpistega kaks korda läbi. Algul jäta lõnga ots lahtiselt. Löö alla, hiljem põimi pistete ümber. Vali oma lemmikvärv!

Kujunda kaart nii, et täht oleks hästi vaadeldav.

Loenda mitu A - d, E - d jne. on teie klassis. Koosta sõnu klassi laste eesnime algustähtedega.

 

"Järjehoidja."

Käärid, kahte värvi paberid mõõtudes 3 x 12 cm ja/või 4 x16cm. Matemaatika mõisted. Ruut, kolmnurk.

Muusika tunnis on lapsed plaksutanud laulu rütmi, pikemate, lühemate helide kindel kordumine. Riba voltimine lühemat serva pidi pooleks ja veelkord pooleks. Käärilõiked voltjoont mööda. Osa ruutude voltimine kaheks ühesuguseks kolmnurgaks Muster on mustri osade kindel korduvus. Koostada lastega tahvlile ribakaunistusi ruutude ja kolmnurkade kindla korduvusega. Seejärel kujundada oma järjehoidja.