PEETER I SUUR

Peeter I Suur elas aastatel 1672-1725. Ta oli viimane Vene tsaar (1682-1721) ja esimene Vene keiser (1721-1725). Tegutses ka väejuhina ja asutas Vene regulaararmee ja laevastiku. Peerter I isa oli Aleksei Mihhailovitši ja Natalja Narõškina noorim poeg, kes sai hariduse koduõpetajatelt. Suurt rolli tema isiksuse kujunemises mängisid võimuvõitlus vanema poolõe Sofiaga ja “sõjalised meelelahutused.” Sofia oli Peeter I isa tütar tema esimesest abielust.

Peeter astus troonile 1682. aasta aprillis koos oma vanema venna Ivan V-ga. See koos valitsemise aeg jäi aga lühikeseks, kuna Ivan riigi asjadega ei tegelnud ja suri noorelt.

Peeter I Suur omas tugevat tahtejõudu, sihikindlust ja suurt töövõimet, õppis ta kogu oma elu. Erilist tähelepanu pööras Peeter I sõja- ja mereasjandusele. Aastatel 1697-1698 esimest korda välismaal viibides õppis ta Königsbergis põhjalikult tundma suurtükiasjandust, töötas pool aastat puusepana Amsterdami laevatehases, uuris laevaehituspõhimõtteid ja -jooniseid ning läbis Inglismaal teoreetilise laevaehituskursuse.

Peeter I Suur pidas eluülesandeks Vene riigi esilekerkimist ja riigi sõjalise võimsuse suurendamist. Oma isa sõjaliste reformide jätkajana pani ta aluse vene regulaararmeele ja laevastikule.

Peetri-aegne sõjavägi põhines algselt vabatahtlikkusel, armeesse panid end kirja sõjaväeteenistuseks sobilikud vabamehed. Hiljem kehtestati sõjaväekohustus ja hakati korraldama nekrutite võtmist.

Peeter I Suurel oli suur probleem. Merele juurdepääsuga olid kehvad lood. Selle lahendamiseks otsustas Peeter vallutada Rootsi käes olevad Läänemereäärsed põlised Novgorodi maad. Et sellega toime tulla, hakkas Peeter I järjekindlalt ellu viima sõjaväereforme, 1698 aasta streletside ülestõus Moskvas ainult kiirendas protsessi. Pärast ülestõusu mahasurumist saatis tsaar streletsipolgud ukaasiga laiali. Nende asemel hakati 1699. aasta lõpul moodustama regulaarväge.

Selle tulemusena formeeriti kolm jalaväediviisi, millest igaüks koosnes üheksast polgust. Diviiside etteotsa määrati kindralid Golovin, Veide ja Repnin. Algselt nimetati polkusid, millest igasse kuulus 1152 meest, “nekrutite tuhatkondadeks”, soldatitele anti tulelukuga püssid ja täägid lähivõitluseks. Samaaegselt tegeles Peeter I Suur ka ratsaarmeede ehk trigunipolkude moodustamisega.

1700. aasta 12. veebruaril algaski Põhjasõda, mille esimese lahingu võitsid rootslased, kellel oli sellel ajal Euroopa tugevaim maakaitsevägi ja suur Läänemere laevastik. Juba aasta pärast aastal 1701 võitis vene arme oma esimese lahingu Rootsi vastu Erastvere all.

Selle sõja tarbeks lasi Peeter ehitada ka laevaehitustehased, millest oli 1705. aasta alguseks välja tulnud ligi kakskümmend sõudmiseks sobilikku purjelaeva. Pärast seda kestis sõda veel kuusteist aastat.

Sõda lõppes 1721 aastal Uusikaupunkti rahuga , millega loovutati Venemaale Ingerimaa, osa Karjalast, kogu Liivimaa koos Riia linnaga ja Eestimaa koos Tallinna ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu saarega.

Peeter I suur suri 4 aastat pärast seda sõda 53-aastasena, olles jõudnud luua vene sõjakooli, regulaararmee, laevastiku ja veel palju teisi suuri asju.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Ragna Malm “21 maailmakuulsat väejuhti”