Mis
on tervisesportlase ja sportlase vahe?
Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale
seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi,
kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine
erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides
iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel
puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii
oma võimete maksimumpiiri lähedal.
Tervisespordi reeglid
Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki – olgu selleks
siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde
tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö.
Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest.
Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma
treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis
spordiala valiku puhul – tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini
toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine,
suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud
aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.).
Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele,
tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei
tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud
tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Treeningkoormusesuuruse määrab ära harjutamise maht (treeningu kestvus
ajaliselt ja kordade arv) ja intensiivsus (pingutuste tugevus, sooritatud töö
hulk ajaühikus). Õige treeningu puhul peavad koormused kasvama. Harjutades
pidevalt ühe ja sama koormusega, ei toimu mingit arenemist, organism kohaneb
selle ühe raskusastmega ning areng peatub. Mõttekam on kõigepealt suurendada
treeningu mahtu, seejärel intensiivsust. Kõige tõhusam on koormust tõsta
laineliselt, nõnda on organismil kõige parem kohaneda uute tingimustega.
Laineline koormuse tõstmine jaguneb sisuliselt kolmeks:
·
Esimene, väike
laine tüüp, iseloomustab koormuse muutumist nädalas. Näiteks sooritame
esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime
läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning
pühapäev on mõeldud puhkuseks.
·
Keskmised
lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada
ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt.
·
Suured lained
iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub
selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga
rahulikumalt.
Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades
samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste
võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete
üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid
tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks
treeninguks baaspinna.
Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab
kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad
harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba
kõrgemale jõudnud, muutub
progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest.
Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse
tõstmine ettevaatlik
Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega. Igasugune kunstlik katse
protsessi kiirendada annab lõppkokkuvõttes soovitule vastupidise tulemuse.
Selline kiirustamine võib kaasa tuua ületreenitust ning raskeid terviserikkeid,
mille väljaravimine võib võtta aastaid.
Nõuanded algajale:
Kasutatud materjal:
http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1569
„Sportimisel on reeglid“ Juhan Unger