MAGNETID JA MAGNETISM

Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks.

Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.

Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks.

Ainult kolm metalli – koobalt, raud ja nikkel – on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks.

Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste ainete segu.) Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda.

Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale.

MAGNETVÄLJAD

Magnetväli on piirkond ümber magneti, kus teised magnetilised objektid võivad olla mõjutatud selle magnetismist. Magnetiline objekt püüab alati joonduda teise objekti magnetvälja järgi. Mida tugevam on magnet, seda suurem on tema magnetväli.

Maal on omaenda magnetväli, mis on kõige tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel. Magnetkompassi magnetiseeritud osuti seab enda põhja-lõuna sihis ja on käepärane abi orienteerumisel.

Magnetism on jõud, mida laialdaselt kasutatakse, kuigi sellest nähtusest pole veel täielikult aru saadud. Paljud masinad, alates auto süütesüsteemist elektrimootoriteni, kasutavad magnetite omadusi. Video- ja helilindid on kaetud õhukese magnetilise aine kihiga. See kiht võimaldab neid kasutada salvestamiseks ja taasesitamiseks.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase entsüklopeedia

*Õpilase teadusentsüklopeedia

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”