Kopsud

Sügava sissehingamise korral on näha, et kopsude täitumisel õhuga rindkere laieneb. Kopsude põhiülesanne on imada õhuhapnikku ning suunata see lahustunult verre. Hapnik muutub pärast tarbimist kehas süsinikdioksiidiks, mis kandub verega tagasi kopsudesse ja eemaldub väljahingamisel. Ajavahemik, mille kestel toimub gaasivahetus, on väga lühike, kui organismi tabab hapnikupuudus või temas on mingil põhjusel liiga palju süsinikdioksiidi, saabub surm paari minuti jooksul.Kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest, mis lõpevad alveooliga. Kops sisaldab umbes 300 miljonit alveooli. Gaasivahetus toimubki alveoolides, kus õhku ja verd eraldub teineteisest õhuke kilemembraan.

Kiire gaasivahetus

Alveoolid suurendavad kopsupinda märkimisväärselt, sellepärast toimub hapniku ja süsinikdioksiidi vahetus kiiresti ja tõhusalt. Kui saaks mõlema kopsu kõigi alveoolide pinnalaotust kõrvuti asetada, oleks nende pindala võrdväärne tenniseväljaku omaga.

Kopsude ehitus

Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat, kuid mahult väiksemal vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal. Vahelihas on ühtlasi peamine hingamislihas.

Alveoolid

Väiksemaid õhku sisaldavad kopsuosad on marjakobaraid meenutavad alveoolid. Ühe terminaalbrongiooli hargnemiskohale vastavat kopsusagariku osa nimetatakse marjandiks. Kopsudes on kokku üle 700 miljoni marjandi. Kopsu arterioolid jagunevad peenikesteks veresoonteks, kapillaarideks, mis ümbritsevad igat alveooli.

Alveooli ehitus

Alveooli seina moodustavad õhukesed lamedad kaardunud. Ühekordse reana asetunud rakud. Samasugune ehitus alveoole ümbritsevate kapillaaride seintel. Seetõttu on alveoolides sisalduv õhk väga tihedalt surutud kapillaarides olevate vererakkude vastu, tagades niimoodi kopsudes hapnikule lühima tee vererakkudega ühinemiseks.

Makrofaagid

Makrofaagid on alveoolides asetsevad õgirakud, mis neelavad ja hävitavad iga bakteri või tolmuosakese, mille on õnnestunud pääseda kopsudesse.

Kasutatud kirjandus: Inimese atlas