Eesti kooliõpilaste tervise hindamine 3 tervisenäitaja abil

(toit, liiklusohutus, liikumisvaegus)

 

1. ÕPILASTE toit

 

Ebatervislik toitumine on paljude krooniliste haiguste riskiteguriks. Eestlaste toitumistavadele on aastakümneid olnud iseloomulik rohke loomse rasva ja soola ning vähene piimatoodete, puu- ja köögiviljade tarvitamine. Kuigi viimasel aastakümnel on täiskasvanud eestlaste toitumine muutunud pisut tervislikumaks, tarvitatakse Solodkaja jt andmetel jätkuvalt liigselt lipiide (keskmiselt 39% päevasest kalorsusest soovitatud 30–32% asemel) ja küllastatud rasvhappeid (15% soovitatud 10–12% asemel). Soovitatust väiksem on süsivesikute osakaal ning ka kiudaineid tarvitatakse vähe (15 g/p soovitatud 20–30 g/p asemel). Tarbitud toit on vaene B1- ja B2-vitamiini, magneesiumi ja tsingi poolest; C-vitamiini ja kaltsiumi saadakse toiduga keskmiselt vaid 50–60% soovitatust.

 

Tervislik toitumine

1.     Suhkrud—šokolaad, marmelaad, tort, šokolaadikompvekid jne.

2.     Jahutooted—valge sai, saiakesed, koogid, keeks.

3.     Rasvad—pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane, hapukoor, majonees.

4.     Alkohol, gaseeritud joogid.

5.     Praetud toit, Kiirtoit – hamburger, friikartulid, pitsa

6.     Geneetiliselt töödeldud toit

Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi

1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.

Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen.

Enne koormust 30-60 minutitei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid –glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ).

Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga.

Eelistada vähemagusaid jooke.

Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid.

Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili.

Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid).

Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas.

Süsivesikud---täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted.

1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.

Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportliku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi.

Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid.

Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid.

Kiudained seovad vett, aitavad vältida kõhukinnisust, samuti ka kõhulahtisust, soodustavad kolesterooli väljumist organismist, tekitavad täiskõhu tunde.

Kiudainete sisaldus sportlase toidus 25-30 grammi päevas.

Kiudained leiduvad kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.

1 gramm valku annab 4 kalorit energiat.

Loomne valk—liha, kala, piim, piimatooted, munad jne.Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha.

Taimne valk---sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne.

Taimse valgo osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga.

Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega võikaunviljadega võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega.

Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul.

Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2 grammi.

Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %), tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis.

1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%.

Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi:

Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk

               9

Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi.

Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3.

Näiteks 150 g.keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit.

Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites.

Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas.

Toidu rasva- ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne.

Piimatoodetest eelistada madala rasvasisaldusega piima ja võid, rasvavaba jogurtit ning alla 20% rasvasisaldusega juustu. Väldi täispiima, koort, vahukoort, kõrge rasvasisaldusega juustu, jogurtit ja jäätist.

Söö munavalget, väldi munakollast üle kolme korra nädalas.

Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, naguoliiviõli, teraviljaõli jne.

Väldi võid, kookuspähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt.

Leiva- ja teraviljatoodetest eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt.

Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt.

Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba.

Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust.

Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C).

Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.)

  1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, .
  2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne.
  3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8).
  4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13)
  5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired.
  6. B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired.
  7. Niatsiin---maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15-19). Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus.
  8. B6-vitamiin---veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9-2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus,iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber.
  9. Pantoteenhape---köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juust, habeme, vuntside hallinemine
  10. B12-vitamiin---maks, neerud, räimed. (0,002-0,004).
  11. C-vitamiin---kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus.
  1. süüa erinevaid toiduaineid
  2. iga päev täisteratooteid
  3. pidevalt puuvilu, juurvilju
  4. liha, kala ja munad
  5. vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel

http://www.tdl.ee/~jack/toitumine.html

 

Riikliku laste- ja noorukite terviseprogrammi uurimuse alusel on 4., 6. ja 9. klassi õpilaste hulgas 10,6%-l uuritavatest oli vererõhk kõrgenenud, 5,4% oli ülekaalulisi, väheliikuva eluviisiga oli 27,3% ning regulaarseid suitsetajaid oli 15,8%, 2/3 õpilastest oli tasakaalustamata toitumine. Ka teised laste toitumise uuringud on näidanud, et laste toitumine ei vastanud üldtunnustatud toitumissoovitustele ja põhitoitainete vahekord on tasakaalustamata.

Ajavahemikus 2000-­2004 teostatud uurimistööde tulemustest selgub, et Eesti koolilaste sagedasemad terviseriskid on ebatervislik toitumine, riskialdis seksuaalkäitumine, madal füüsiline aktiivsus, legaalsete ja illegaalsete uimastite tarbimine, mida omakorda mõjutab sotsiaal-majanduslik olukord. Õpilaste tervisehäiretest on esikohal hammaste kehv seisukord ja sagedane haigestumine viirusinfektsioonidesse, samuti esineb nägemis-, rühi- ja vaimse tervise häireid. Eesti pediaatria arengukava alusel on lähiajal oodata koolilaste ja noorukite hulgas depressiooni, söömishäirete ja psühhosomaatiliste kaebuste sagenemist aga ka üha
sagenevast uimastite tarbimist.

 

http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=%f5pilaste+toitumine&alates=0&url=http%3a%2f%2fwww.haigekassa.ee%2ffiles%2fest_raviasutusele_tervisedendus_prioriteedid_pri%2fedenduse_prioriteedid_2004.pdf

 

2. ÕPILASTE LIIKlUsohutus

 

Uuringus 03.12.2003 selgitati kooliteel varitsevaid riske.
Kõik täiskasvanud- õpetajad ja lapsevanemad sooviksid, et nende laps jõuaks kooli ja sealt koju turvaliselt. Maanteeamet tellis inseneribüroolt Stratum uuringu, selgitamaks, kuidas koolitee lapse jaoks ohutumaks muuta.

 Eesti rahvuslik liiklusohutuseprogramm aastateks 2001-2015 püstitab ülesande saavutada aastaks 2015 olukord, mil Eestis liiklusõnnetustes hukkunute arv ei ületaks 100.

Kuni 15-aastaste laste liiklusohutus ei ole viimase kolme aasta jooksul paranenud: on kasvanud nii liiklusõnnetuste kui ka neis hukkunute ja vigastada saanud laste arv. Kuni 14-aastaste kannatanute arvele langeb ligi veerand liiklustraumatismist, samas Eesti elanikkonnast moodustavad kuni 14-aastased lapsed vaid 18%.

Eriti valusasti mõjub see tõdemus viimaste aastate hukkunute üldarvu vähenemise taustal. Olukorra teeb veel traagilisemaks asjaolu, et kuus last kümnest saavad liiklustraumad liiklusohutust eiravate täiskasvanute tegevuse tulemusena. Igas kuuendas politseis registreeritud liiklusõnnetuses on kannatanute hulgas lapsi; iga seitsmes kannatanu on laps, iga kuues sõitjana kannatada saanu, iga neljas liiklusõnnetusse sattunud jalakäija ja iga neljas jalgrattur on noorem kui 15 aastat.

Lapsed võtavad liiklusest osa kahel viisil – kõigepealt passiivse liiklejana: sõitjana (alates laste-kärus sõitmisest ja lõpetades autoga) ja aktiivse liiklejana: jalakäijana, jalgratturina, mopeedi-juhina, harvemini autojuhina või mootorratturina. Lapse vanuse suurenedes aktiivse liiklemise osakaal kasvab, kooliminek on iseseisva liiklemise algusaeg.

Jalakäijate osakaal kuni 15-aastaste kannatanute seas on väga suur – ligi pooled lapsed saavad liikluses vigastada jalakäijana: 43-st surma saanud lapsest 18 e. 49% ja 967-st vigastada saanud lapsest 443 e. 48% olid jalakäijad. Kuid ka kogu liikluspildis on kuni 15-aastaste jalakäijate osakaal suur, iga neljas liiklusõnnetuses kannatanud jalakäija on laps, noorem kui 15-aastane. Liiklusõnnetused lastest jalakäijatega toimuvad aasta läbi, kuid talveperioodil on neid tunduvalt vähem. Nende arvukus kasvab kevadest ja kestab oktoobri-novembrini. Kõige rohkem liiklusõnnetusi toimub asulates, tänavatel. Kõige rohkem jalakäijaõnnetusi toimub pärastlõunasel ajal (kella 13-18-ni), mis seotud koolist tuleku ja vaba aja veetmisega. Viimaste aastate jooksul on riskirikkam aeg pikenenud kella 21.00.

Seega kujutavad lapsed kooliealises vanuses endast üht liiklusohutuse olulist riskirühma, kusjuures välismaal läbi viidud uuringute andmetel leiab oluline osa liiklusõnnetustest aset kooli või kodu ümbruses, sageli ka teel kooli või koju. Seetõttu on laste koolitee ohutustamine oluline faktor liiklusohutuse parandamisel ja lastega aset leidvate liiklusõnnetuste arvu vähendamisel.

http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=%f5pilaste+liiklusohutus&alates=0&url=http%3a%2f%2fwww.mnt.ee%2fatp%2findex.php%3fid=1301

 

 

Kasulikke linke:

       http://www.mnt.ee/atp/index.php?id=1398

 

                               www.ohutusportaal.ee

3. ÕPILASTE LIIKUMISVAEGUS ehk hüpodünaamia

 

Eesti õpilase tervis halveneb. Seda on kinnitanud uurimused ja kehalise võimekuse testid.
Uurimuses “Eesti õpilaste riskiteguritest” väideti juba 1995. aastal, et krooniliste mittenakkuslike haiguste riskitegurite levik kooliõpilaste seas teeb muret. Kõige sagedasem riskiteguritest on vähene kehaline aktiivsus. Ainult 20% õpilastest on heas füüsilises seisundis, 30% keskmises ja ligi 50% füüsiliselt nõrgad või haiged. Koormuskatsetel esines kõrvalekaldeid veresoonkonna ja südame tegevuses 45% õpilastest.

Kehalise kasvatuse osa nädala tunnikoormusest on kolme tunni puhul 3. klassis ainult 12%, kahe tunni puhul 3. klassis 8%, 8. klassis kahe tunni puhul 6,2% ja 10. klassis 5,7%. Tasakaal vaimse ja füüsilise koormuse vahel on silmnähtavalt rikutud. Tunnivälise sportliku tegevusega on haaratud vaid ca 20% õpilastest, seega kannatavad 80% liikumisvaeguse all. See vähendab tunduvalt töövõimet, nõrgendab tervist, piirab psüühilisi funktsioone ja halvab kogu närvisüsteemi tegevust. Viimastel aastatel on langenud õpilaste vastupidavus. Paljud lapsed ei suuda Cooperi testi (12 minutit) pidevalt joosta. Vastupidavusharjutusi, mis arendavad südant, kopse ja vereringet, tehakse vähe. Arsti vabastusi kehalise kasvatuse tunnist esitatakse kaks korda enam kui kümme aastat tagasi.
Õpetajate Leht, Reede, 12. märts 2004, Nr 10

 

Liikumisvaegus on lihaste vähese kasutamise tulemus. Nimetada võime seda seisundit mitmeti: hüpokineesia, füüsiline inaktiivsus, füüsiline treenimatus, istuv eluviis jne., kuid tagajärjed on ikkagi samad. Tõuseb kehakaal, suureneb südame löögisagedus, väheneb lihaste jõudlus ja elastsus, väheneb kopsude eluline maht. Vähene liikumine ja karastatus soodustab haigestumist külmetus- ja infektsioonhaigustesse.  Üheks olulisemaks häireks on kohanematus ümbruse muutuvate olukordadega. Meie ärritume kergesti, oleme kaua erutatud ega rahune niipea. Esimeses järjekorras haigestuvad veresooned, kusjuures tüüpilisemaks haiguslikuks seisundiks on vererõhu kõrgenemine ja edasi on juba tegemist rinnaangiiniga, mille vanemaks ja õelamaks vennaks on südamelihase infarkt. Kergesti saavad kahjustuse ka seedeelundid, kus tüüpilisema haigusena tutvustab end kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi. Liikumisvaegusest tulenevad ka lihaste ja skeleti muutused.

Paralleelselt süstemaatilise kehalise tegevusega intensiivistub ka vaimne tegevus, seda eriti uue aine omandamisel ja teadmiste püsimisel. Pedagoogid ja lastevanemad on olnud alati uhked oma hästi õppivate kasvandike ja järglaste üle. Selline efekt ei tohiks aga kunagi olla saavutatud laste liikumise piiramise arvel.

http://216.239.59.104/search?q=cache:uEIVIgU1gjcJ:www.doctus.ee/tervis/uus/topetus/riiv.html+liikumisvaegus&hl=et

 

Õpilasi, kes spordivad vähemalt 4 korda nädalas on nooremate ja keskastme tütarlaste hulgas 14% ja noormeeste hulgas 27%. Selliste näitajatega on Eesti noored võrreldes 12 Euroopa riigi noortega viimasel kohal. On õpilasi, kellel peale kooli kehalist kasvatust puudub igasugune kehaline aktiivsus (vanemas koolieas 1/3-l tütarlastest ja 1/5-l noormeestest). Kõige madalam kehalise aktiivsuse tase on puberteediea järgsetel tütarlastel, mis põhjustab neile omakorda probleeme (ülekaal, närvilisus jm.).

Kehaliselt aktiivsed õpilased eelistavad sportimist 13-aastaselt eelkõige treeningrühmas (43%) ja sõbraga (40%), 15-aastaselt sõbraga (45%), järgnevad individuaalne treening (28%) ja treeningrühm (26%), 16-aastaselt peamiselt sõbraga (45%), aga ka treeningrühmas (23%) ja individuaalselt (22%). Vanuse kasvades väheneb osalemine treeningrühmades, mida kinnitab ka õpilaste võistlusspordile orienteerituse muutmine erinevates vanuseastmetes. 15-17-aastased neiud on praktiliselt eemaldunud võistlusspordist. Samuti väheneb vanuse kasvades kehalise kasvatuse tunni populaarsus. Kõige enam levinumateks sportimismotiivideks kõigis vanuseastmetes on: tervise parandamine, vormis olemine ja soov hea välja näha. Kehaliselt aktiivsed noorukid hindavad oma tervise paremaks, neil esineb tunduvalt vähem väsimust, nad on vähem konfliktsed, tunnevad harvem masendust.

Sportlik
saavutusvõime

osavus

Tervisega seonduv kehaline võimekus

võimsus

üldine vastupidavus

jõud

lihasvastupidavus

keha koostis

painduvus

kiirus

tasakaal

Tagamaks igapäevaseks eluks vajalikku kehalise võimekuse taset tuleb järgida lihtsat põhimõtet, mis sisaldab kolme elemendi - painduvus, jõud, vastupidavus arendamist:

  1. Et suurendada painduvust, tuleks iga päev sooritada 10-15 minutit venitusharjutusi.
  2. Jõudu on lihtne arendada kahe harjutuse abil, milleks on:

Harjutuste sooritamise ajal tuleb vabalt hingata, s.t. mitte hinge kinni hoida ja kordade arvu valikul lähtuda jõukohasest, vältida ülepingutamist.

  1. Vastupidavuse arendamist soovitatakse alustada tempokate jalutuskäikudega, seejärel üle minna jooksule, jalgrattasõidule, ujumisele vms. Tuleb jälgida, et tempo oleks selline, mis lubab tegevuse ajal vestelda. See näitab, et organism saab piisavalt hapnikku (aeroobne töö). Optimaalne südame löögisagedus arendamiseks tegevuse ajal on maksimaalsest 60% - 80% (tabel 3). Harjutada tuleks vähemalt 3 korda nädalas 30 minuti jooksul.

 http://www.ut.ee/tervis/

 

Mõned tähelepanekud Tallinna Kurtide Koolist. Vahetundides on õpilastel suuri raskusi liikumise ja jalutamisega, nad vajuvad ettejuhtuvale diivanile, aknalauale ja isegi põrandale. Teiste aineõpetajate sõnutsi ei jaksa suurem osa õpilasi õpetaja tundi saabudes koolipingist püsti tõusta ja korralikult seista, hoides kätega toolileenist või koolipingist kinni. Need on vaid üksikud seigad. Kehalise kasvatuse tundide alguses ja pärast soojenduse tegemist kurdavad õpilased kohe väsimust ja seda juba tunni 10.-15ndal minutil!

Kooli õppepingele ja ka hilisemale töökoormusele suudab vastu pidada vaid terve inimene. Et tulla toime pingelise eluga, peab oskama oma tervist hinnata ja ka teadma, kuidas tervist hoida.

www.eklvl.ee/infoleht

 

 

SOOVITATAV SÜDAME LÖÖGISAGEDUS VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL

VANUS (aastates)

SÜDAME LÖÖGISAGEDUS (lööki/min)

MAKSIMUM

80%

60%

5- 8

220

176

132

10

210

168

126

11

209

167

125

12

208

166

125

13

207

165

124

14

206

165

123

15

205

164

123

16

204

163

122

17

203

162

122

18

204

162

121