Esimese veerandi kõige ilusam päev

Esimesel veerandil oli väga palju ilusaid ja huvitavaid koolipäevi, need olid esimene september, õpetajate päev ja veel kõige toredam oli ekskursioon Tartu linna.

Hommikul ärkasin varem kui tavaliselt, sest ma olin ekskursiooni ootusest ärevil. Sõitsime kella kaheksaks kooli juurde, sest sellel ajal pidi väljuma buss. Koolimaja juures oli palju sagimist, enamus lapsi oli meie klassist ja kaks õpilast oli ka paralleelklassist kaasa võetud. Kaasa sõitsid veel meie klassijuhataja Tiia Linaste ja muusikaõpetaja Syrle Eesik. Varsti tuli nurga tagant nähtavale üpris väike sinine buss, mis jõudis veidi varem , meil oli küllalt aega, et leida endale sobiv koht. Esmalt sisenesid tüdrukud ja seejärel väikese tõuklemise saatel poisid. Enamik tüdrukuid istusid bussi tagumisse poolde ja poisid pidid leidma omale sobiva koha nende seast, mis olid tühjaks jäänud. Buss hakkas liikuma.

Olime saanud vaid mõned kilomeetrid sõita, kui nägime tee ääres kahte kitsekest. Mõned minutid pärast kitsede nägemist hakkasid osad juba sööma. Kui oli söödud, hakkas üks suur lobisemine. Me rääkisime oma jutte seni, kuni jõudsime Tartu linna. Jõudsime kohale veidi varem kui plaanitud ja saime veidi ringi vaadata kuni giidi tulekuni.

Kui giid oli kohale jõudnud, algas linnaekskursioon. Kõigepealt sõitsime bussiga mööda kõrvaltänavaid ja ekskursioonijuht tutvustas meile Tartu puitarhitektuuri. Veidi aja pärast vaatasime bussist Tartu linna tähtsamaid kohti ning pärast seda jätkus ekskursioon jalgsi. Esmalt läksime raekojaplatsile ning seal näidati meile ühte viltust maja, suudlevate üliõpilaste purskkaevu ja linna keskpunkti, mis oli uhkelt tähistatud. Edasi jätkus ekskursioon mööda Rüütli tänavat ning me vaatasime kirikut ja ülikooli. Veel käisime Toomemäel, kus oli mitmeid kujusid, nende seas ka Eesti kirjamees, kes käis jalgsi Riias oma vanematel külas ja kahekroonisel tuntust kogunud K.E. von Baer, kes elas aastatel 1792-1876 ning kelle pead üliõpilased igal aastal šampusega pesevad. Nende kujude kõrval asub ka Musumägi, kus on armunutel kombeks käia. Pärast seda käisime veel paaris kohas ja sellega oligi linnaekskursioon lõppenud.

Nüüd läksime AHHAA teaduskeskusesse, mis asus seekord Tartu laululava ruumides ja kus oli väga huvitav. Seal saime me teha limonaadi, kiirfotosid, sõita uue leiutise “inimtransporteriga” ja teha veel palju huvitavaid katseid. Seal kulus meil aega umbes 2 tundi.

Pärast seda oli aeg minna uisutama. Seda tegime me Lõunakeskuses kõik koos. Seal oli väga tore sai palju nalja, kuid igal asjal on ka oma halvad küljed. Nimelt olid seal ühed poisid, kes käitusid nagu metslased ja lükkasid teisi uisutajaid pikali. Õnneks ei tekkinud sellest suuremaid vigastusi ja asi lõppes sinikatega.

Kui oli uisutatud siis läksime poodidesse kolama. Igaüks leidis omale midagi, mis talle meeldis. Kes ostis süüa, kes riideid, mõned ostsid üldse omale uusi arvutimänge. Kui tunnine poekülastusaeg oli lõppenud, läksime bussi ja asusime kodu poole teele.

Bussis jagati muljeid ja näidati, mida ilusat keegi ostnud oli. Koju jõudsime kella kuue paiku.