Kehaline aktiivsus

Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline.

Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Väsimus kaitseb organismi ülekoormuse eest. Elundite töövõime taastub, kui saame puhata. Kõige põhjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Pärast pingutavat õppetundi või raske koduülesande lahendamist võivad paar kerget võimlemisharjutust ning sügav sisse-välja hingamine meid jälle erksaks muuta. Eriti aga tuleb aktiivseks puhkuseks kasutada vaba aega. Raske kehalise töö tegijad peaksid vabal ajal rohkem vaimu virgutama. Inimesed, kes aga põhiliselt vaimse tööga tegelevad, peavad vabal ajal kindlasti palju liikuma.

Allikas: konspekt