INIMESED KOSMOSES

 

 

Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu 1961. aastast alates. 26 nende hulgast on lahkunud Maa orbiidilt ja külastanud Kuud.

 

Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad, šimpansid ja ahvid. Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma.

Kõige esimene oli Juri Gagarini 108 minutit kestnud lend, mis käivitas võidujooksu kahe riigi vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. (15. 10.2003 aastal saatis ka Hiina esimese inimese edukalt kosmosesse. USA kosmonaudid on aga pärast Columbia katastroofi kosmoses käinud ainult Vene kosmoselaevade reisijatena. Kosmoserändureid nimetatakse kosmonautideks või astronautideks, hiinlased nimetavad neid taikonautideks.)

 

ELLUJÄÄMINE KOSMOSES

Inimese keha ei ole ehitatud kosmoses elamiseks. Kosmoserändurid peavad kaasa võtma kõik eluks vajaliku, kaasa arvatud õhk hingamiseks, ja jõudnud kosmosesse, peavad nad ka kaalutus keskkonnas hakkama saama. Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas üldse kaalu. Tavalised tegevused nagu söömine, magamine ja töötamine peavad jätkuma, kuid kõik kaaluta olekus. Astronaudid ja asjad ujuvad kosmoselaevas sundimatult ringi.

Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, koid magamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks ning tualett. Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Avakosmoses töötamiseks võib kuluda mitu tundi, näiteks, kui nad remondivad satelliiti, mis tähendab selle kinnipüüdmist, parandamist ja siis kosmosesse tagasilaskmist. Iga käik kosmoselaevast välja nõuab kaitsvat kosmoseülikonda. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist. Teisel juhul kannavad nad manööverdamisseadet, milleks on seljakott liikumist ja selle suunda reguleerida võimaldavate tõukerakettidega.

 

KOSMOSEJAAMAD

Kosmosesüstiku lennul veedavad astronaudid süstiku pardal kosmoses vaid mõne päeva. Pikemaid perioode, nädalaid, kuid ja isegi üle aasta on veedetud kosmosejaamas „Mir“. Kosmosejaam on laev, mis tiirleb püsivalt ümber Maa. See on ühtaegu nii astronautide kodu kui töökoht. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „Saluut“, kuid „Mir“ on viimane ja edukaim. „Mir“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „Mir“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud.

Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS – International Space Station). On tarvis 70 lendu Vene rakettidega „Prooton“, transpordilaevadega „Progress“ ja Ameerika kosmosesüstikutega, et viia kosmosesse kokkumonteerimiseks kõik osad. Alustati 1988. aastal ja jaam pidi valmis saama 2004.aastal (praegu on jaama lõpliku valmimise plaan lükkunud aastasse 2010). 16 riigi ühine saavutus ISS hakkab pakkuma elukortereid ja laboratooriume kuni seitsmele astronaudile.

 

12. aprillil 1961. aastal sai Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin esimeseks inimeseks, kes tegi „Vostok I“ pardal tiiru ümber Maa.

 

16. juunil 1963. aastal sooritas Nõukogude kosmonaut Valentina Terškova „Vostok 6“ pardal esimese naisena kosmoselennu.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase teadusentsüklopeedia

*Õpilase entsüklopeedia

*EE

*http://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Gagarin

*http://www.urbin.de/cccp/kosmonauten/gagarin/gag_01.jpg

*http://et.wikipedia.org/wiki/Valentina_Tere%C5%A1kova

*http://www.lizdas.lt/aviacija/ivairenybes/spaceflights/space_tereshkova.jpg