Haridus - vahend või eesmärk?

Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil me saavutame mingi teise eesmärgi?

Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Aga mis vahend üldse on - vahend on toiming, mille abil saavutatakse eesmärk. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Ma arvan, et suures osas on mulle haridus vahend, millega tulevikus ma hea töökoha saan ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad sammuti. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loom ei hari ennast nii paljudest valdkondades kui inimesed.

Mina arvan, et inimeste eesmärk peaks olema haridus. Eesmärk on inimese teadliku tegevuse taotletava tulemuse ideaalne, mõtteline kujund. Ma arvan, et meil kõigil on hingesopis soov olla tark ja haritud, aga me ei paiguta seda oma eesmärgiks, mille suunas me liigume ja pürgime, sest õppimine on juba nii rutiinne tegevus meie elus, et me vaevu märkame seda. Prantsuse filosoof Diderot on öelnud: „Kui pole eesmärki, ei tee sa midagi, ja sa ei tee midagi suurt, kui eesmärk on tühine“. Sellega tahtis Diderot öelda, et ilma eesmärgita inimene võib elada kogu oma elu ära nii, et ei tee midagi märkimisväärset, mille pärast teda hiljem mäletada. Ma isiklikult arvan, et eesmärgi saavutamine on kogu elu alus ja miks ei võiks eesmärgiks olla haridus.

Haridust ei omanda me ainult koolis, vaid ka igapäevaelus. Ma isiklikult arvan, et palju tähtsam on elutarkus, kui see haridus, mille me koolis saame. Hariduse tähtsusest sai aru ka Voltaire, kes ütles: „Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe“. Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Mitte kunagi ei saa haridust üleliia, selle kohta ütleb üks vanasõna: “nimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“. Veel paarsada aastat tagasi oli haridus privileeg, mille omandasid vaid kõrgemal ühiskonnakihis olevad inimesed. Nüüd on peaaegu igal pool maailmas algharidus tasuta ja mõttelaad on muutunud. Väga paljudes riikides, kaasa arvatud Eestis, on alghariduse omandamine kohustuslik. Ma tahan harida ennast selles valdkonnas, millest ma huvitatud olen ja see ongi minu eesmärk.

Õppimine on noorele tõsine töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Õpilased õpivad sellepärast, et neil head hinded oleksid ja pärast head tunnistust kodus vanematele näidata. Õpilane ei tohiks õppida oma vanemate jaoks või kellegi teise käsu,l vaid noor peaks iseennast inspireerima, et haridus viib tulevikus edasi.

Inimesed on ennast harinud juba sajandeid. Varem oli haridus privileeg, mille poole paljud püüdlesid, aga tänapäeval kasutame haridust vahendina, et head töökohta tulevikus saada. Kuigi haridus on muutunud vahendiks, on see ikkagi lahutamatu osa tänapäeva elust ja väga tähtis inimkonnale. Ainuld tarkus ja nutikus eristab meid meie eelkäijatest.