Filmikunsti ajalugu

Hollywood

Enne esimest maailmasõda olid Prantsuse ja Itaalia kinod kõige populaarsemad maailmas. Kuid Teise maailmasõja ajal (1914-1918) jõudis USA kiiresti neile järele, sest teine maailmasõda tegi suurt kahju Prantsuse ja Itaalia kinondusele. Ameerika filminduses hakkas Hollywood suurt populaarsust koguma. Hollywoodi keskuseks sai California ning Hollywood oli ise ameerika filminduse sümbol. 1920-ndatel saavutasid USA kinod suurima populaarsuse maailmas. Charlie Chaplin-i ja Buster Keaton-i komöödiad, Clara Bow-i romantikad on ainult mõned näited ameerika kuulsatest filmidest. Nendel aastatel hakati ohtralt looma filmistuudioid.

Tummfilmid

Tummfilmid hakkasid ilmuma juba 19. sajandi lõpul peale seda, kui vennad Lumiered näitasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide näitleja on Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat mängis või dialooge ette luges. Üks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris.

Helifilmid

Alles 1927-ndal loodi esimene täispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti juba esimesi helifilme. Helifilmid jõudsid teistesse riikidesse alles palju hiljem. Alles 1940-ndatel oli praktiliselt täielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilmid. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.)

Värvifilmid

Esimesed värvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne värvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti müüdi tollal ohtralt.

Multifilmid

Algsed multifilme võis vaadata juba 1890-ndatel Thomas Edisoni poolt leiutatud kinetoskoobiga. Esimene animeeritud film loodi Charles Emile Reynaud-i poolt, kes leiutas praxinoskoobi. 1892. aastal loodi Prantsusmaal esimene 500 pildiline animatsioon. Esimene multifilm loodi 1906. aastal J. Stuart Blackton-i poolt. Klassikalised joonisfilmid kasutavad kiirust 24 kaadrit sekundis ja neid hakati looma juba 20 sajandi alguses. Multifilmid on osa Jaapani kultuurist tänapäeval.

Nukufilmid

Esimene nukufilm loodi aastal 1910 ("The Beautiful Lukanida"). Eestis kogusid nukufilmid suurt populaarsust. Eestis loodi juba 20. sajandi kespaigas nukufilmide stuudioid. Tänapäeval on Põhja-Euroopas Nukufilm OÜ üks suurimaid ja vanimaid nukufilmide tootmisele spetsialiseerunud stuudioid.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_film

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/opimapp_sissejuh.htm

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/5teema/kirjandus/eestifilm3.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Kodachrome

http://en.wikipedia.org/wiki/Color_film

http://en.wikipedia.org/wiki/Sound_film

http://en.wikipedia.org/wiki/Animation_history

http://et.wikipedia.org/wiki/Animatsioon

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/opimapp_nukufilm.htm