Erna–Mari–Ginker ja Piret

Ühel päeval istus Piret akna all ja sonkis oma putru, kuigi ema tõi talle maitsvat vahukoorega kakaod, mis oleks ükskõik missugusel lapsel suu vett jooksma ajanud, aga Piret suutis vastu panna küll. Nimelt ei olnud ta saanud sinist juuksepaela, vaid hoopis punase ja teiseks oli ema öelnud, et tema siniseid kingi nähes koperdavad kõik tantsijad klassi peol, aga kukkujaks oli hoopis Piret. Muidugi naersid kõik teda kolm päeva taga ja see Piretile ei meeldinud. Ema palus:”Söö ometi midagi, muidu jääd kõhnaks ja ei jaksa käia. “

“Ma lähen parem oma tuppa”, ütles Piret…Läks oma magamistuppa ja hakkas lugema ühte raamatut nõidadest. Ta pomises salamisi:”Kui mina ka mõnda päris nõida tunneksin.”

Siis äkki hakkas tuul nii kõvasti undama, et Piret jättis lugemise sinna paika ja asus aknaid kinni panema ja äkki seisis keset tuba üks imelik olend. Peas oli tal kollane nõiamüts, juuksed sinakas-mustad olid sassis, üks käsi oli siili okkaid täis nii et käsi oli paistes, seljas oli tal tule leekide moodi kleit, jalas lilla seelik, pruunid sokid ja tuleviku moe järgi sinised kontsakingad.

“Kes sa oled ?”: küsis Piret…

“Ma olen Erna-Mari-Ginker nõidade komisonist”,vastas nõid “.Nõiad on väljamõeldised, neid ei ole olemas.”, vastas tüdruk…Kas sa arvad, et ma kukkusin läbi maja katuse lihtsalt siia sinu juurde kui ma taevas avarii tegin.?…küsis nõid…

Ei arva.!ütles tüdruk ,aga äkki sa oled lihtsalt miraaž.Muidugi mitte, mis sa siin äkkitad.!!ütles nõid..See on ju täpselt see sama nagu tuleks mõni onu ja ütleks :Noh Piret, ma oletan ,et äkki su ema peseb kraanikausis autosid.ütles nõid…Mina tulin siia sinu kutsumise peale…ütles nõid…Ma tõestan sulle ,et ma olen nõid.Mida sa sooviksid praegu..Ma sooviksid endale sinist juuksepaela..ütles Piret…Nõid ütles võlusõnad:kiljuukkilakvafellerelemustadi põmmmmmmmmmmm!Ja seal seisis sinine juuksepael, mida kaunistasid sinised teemandid. Nii saidki Piretist ja nõiast sõbrad.