Tervislik ja ebatervislik eluviis

Inimeste tervis oleneb suuresti sellest, kus ja kuidas ta elab. Tervislik eluviis on niisugune, mis kaitseb ja tugevdab organismi. Tervislik eluviis tähendab töö (laste puhul õppimise) ja puhkuse vaheldumist, küllaldast ja mitmekesist toitu, kehalist aktiivsust ja keha puhtuse eest hoolitsemist; Ilmale vastavat rõivastust, head meeleolu ja usku oma võimetesse on vaja tervislikuks eluviisiks.

Ebatervislik eluviis on tervislikule eluviisile vastupidine. Väga palju mõjutab ka päevakava.

Päevakava:

Inimese organism armastab rütmilist elu. Oma olemasolu vältel on inimene kohanenud looduse rütmiga – päeva ja öö vaheldumisega. Peaaegu kõik organismi talitlused kulgevad kõige pingsamalt ja tõhusamalt umbes keskpäeval. Vastu õhtut hakkavad nad järk-järgult vaibuma ja on kõige nõrgemad hommiku poole ööd. Talitluste uus elavnemine algab hommikul. Tänapäeval võime tehisvalgustustega hakkama saada ja päeva pikendada, kuid elutegevuse rütm jääb ikka endiseks.

Pärast kooli peab ka puhkama, kõigepealt toimi nõnda:

Vaheta riided ära, pese käed puhtaks, söö, mine õue ka siis, kui õues on torm, külm või mis iganes, sest aju vajab värsket õhku.

Õhtul ei tohiks väga kaua üleval olla, sest peab varakult üles tõusma.

Mida noorem inimene, seda kauem peab magama.

Kõige paremini saab unest lahti kui, teed hommikuvõimlemist või lähed külma vee alla.

Kooli minnes ja tagasi tulles peaks vähemalt osa oma teest jala käima, sest organism vajab värsket õhku. Õppimine ilma pausideta ei tohi kesta kauem kui 2-2,5 tundi. Päevakava võib rikkuda haiguste, sünnipäeva, reiside või mingil muul tähtsal põhjusel.

Kasutatud materjal:

· konspekt