ELEKTER
El.vooluks nim
. el.laenguga osakeste suunatud liikumist.Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks.
Elektrivool tekib järgmistel tingimustel: 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad el.jõud.
Et saada kestvat el.voolu, tuleb kasutada vooluallikat.
El.voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse pos. laenguga osakeste liikumise suunda.
El.juhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole.
Aineosakesed moodustavad metalli kristallivõre.
Kristallivõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid.
Metallitükk on neutraalne, sest metallis olevate vabade elektronide kogu neg.laeng on suuruselt võrdne kristallivõre ioonide kogu pos. laenguga.
El.väljas mõjuvad vabadele laengukandjatele el.jõud, mis panevad need suunatult liikuma.
Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine el.voolu kokkuleppelisele suunale.
Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks pos. ja neg. ioonid.
El.vooluks elektrolüüdi vesilahuses nim. ioonide suunatud liikumist.
Voolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojendamises. Voolu keemiline toime seisneb selles, et el.vool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Voolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju.
Magneti harude vahele pandud vooluga raamike pöördub oma tasandiga risti magneti harusid ühendava sirge suhtes.
Voolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil.
Galvanomeetri põhiosadeks on magnet ja selle harude vahele paigutatud mähisega raamike. Raamikese küljes on osuti, mis pöördub koos raamikesega, kui selle mähises tekitatakse el.vool. Galvanomeetril on ka skaala. Kui raamikeses vool puudub, asub osuti skaala keskel. Vastavalt voolu suunale mähises pöördub osuti kas ühele või teisele poole.
Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud el.laengu suurusega.
Voolutugevuse tähiseks on 1 A ja ühikuks on 1 amper.
El.vool tugevusega alla 1 mA on inimesele ohutu, aga üle 100 mA võib olla surmav.
Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on voolutugevus juhis.
Ampermeetri eristamiseks on tema skaalal täht „A”. Ampermeetriga saab mõõta voolutugevust teatud kindlas vahemikus, mis on määratud selle riista mõõtepiirkonnaga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Skaalajaotise väärtus arvutatakse, jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Et saada ampermeetri näitu, tuleb lugeda jaotiste arv skaala algusest kuni osutini ja korrutada see jagatise väärtusega.
Ampermeeter ühendatakse voolutugevust mõõdetava seadmega nii, et üks klemmidest ühendatakse juhtme abil vooluallika ühe klemmiga, ampermeetri teine klemm aga lambipesa ühe klemmiga.
El.voolu on kahte liiki: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvool tekib juhtides, mis ühendatakse aku või taskulambipatareiga. Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta lampides voolutugevuse sõltuvust ajast. Alalisvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu el.väli.