Kas eestlane olla on uhke ja hea?

See, kas inimene on oma rahvuse üle uhke, on väga individuaalne asi. On inimesi, kes austavad ja armastavad oma rahvust ja selle ajalugu, samas on ka neid, kes soovivad kogu hingest olla sündinud mõnes teises riigis ja mõne teise rahvuse esindajana.

Tegelikult oleneb inimese suhtumine oma rahvusse suures osas selle ajaloost ja eripäradest. On ju teada, et samast rahvusest inimestel on tihti palju sarnaseid omadusi. Ka eestlastele omistatakse mitmeid iseloomujooni, mida teistest rahvustest inimestel nii tihedalt ei esine. Näiteks on eestlasi alati peetud kurvameelseks rahvaks. Seda on juba näha tänavalgi ringi käies – enamasti on ikka vastutulevad inimesed suhteliselt mornide nägudega. Eestlastel on veel teisigi omadusi, mille üle tavaliselt uhkust ei tunta: nad kipuvad aeg-ajalt valetama ja keerutama, kannavad pikka viha, solvuvad kergesti jne. Tegelikult on aga kõigil inimestel oma vead ja nõnda peab olema ka eestlastel. Pealegi on nad tuntud samuti mitmete heade iseloomujoonte poolest: nad on töökad ja õpihimulised, tahtejõulised, visad ja peavad väga puhtusest lugu. Muidugi on alati erandeid, sest kõik inimesed ei saa olla ühesugused, aga erandid ju kinnitavadki reeglit. Siiski omadused, mida vahest kurvameelsuse kõrval kõige rohkem eestlastele omistatakse, on jonnakus, kangekaelsus, sõjakus ja uhkus. Ajalugu näitab, et eestlased on pidanud mitmeid kordi oma riiki ja selle iseseisvust kaitsema, nad on vapralt vastu astunud palju suurematele riikidele ning suutnud oma eesmärgi saavutada just tänu nendele omadustele.

Vaatamata oma väikestele vigadele, on eestlased alati näidanud ennast väga heast küljest, mis on nii väikese rahva jaoks nii suures maailmas tegelikult päris raske ja ma usun, et see on midagi, mille üle saab ja peabki uhkust tundma iga eestlane.