Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi
delfiinlaste sugukonda.
Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka
kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta
nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on
olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on
sügava sälguga.
Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline
kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi
60 km/h.
Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st
kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz.
Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud.
Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija.
Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg.
Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas,
sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva
vähilaadsetest.
Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb
Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa,
perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda
. Delfiin elab kuni 30-aastaseks.
Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele
järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul
sisse 5-10 liitrit õhku.
Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale
ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines
lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka
delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500
aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni.
Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval.
Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika
ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas-eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja
esiulatuv nokis. Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil,
kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa. Laiksilm-delfiin armastab
samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).
Kasutatud
kirjandus:
Õpilase
entsüklopeedia,
Ookeanid ja mered,
Ookeanide atlas,
ENEKE