Teine maailmasõda

Ettevalmistused

Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika.

Eesmärgid

Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi.

Nõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).

Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse.

Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.

Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss) Nad liitusid. Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla:

· 1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale.

· Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma.

· Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale.

· 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta.

Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.

Lepingud ja paktid

1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta.
2. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.
3. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping.
4. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid)

1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub.

Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma.

Lepingule lisati salaprotokoll (Nõuk. Liit eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu.

Nõuk. Liidule Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova).

MRP kasulikkus:

*Saksamaale:

1. Võis julgelt rünnata Poolat.
2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista.
3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks.

*Venemaale

1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku.
2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele.

Teise maailmasõja puhkemise põhjused

Poliitilised eeldused

• Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.

· Sõlmiti MRP.

• Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks.

Majanduslikud eeldused

• Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin.
• Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)

Ideoloogilised eeldused

• Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
• Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.

Teise maailmasõja algus

1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939

b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939.

2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud.

3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega.

Talvesõda

Põhjused mis viisid sõjani:

*Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi.

* Konkreetne ajend sõja alustamiseks:

1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.

*Tulemused:

1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena.

*alguse ja lõpuaeg

1939.aasta novembrist – 1940.a 12.märtsini.

Jätkusõda:

*aeg

25.juuni 1941

*algussündmus

Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist.

*mida soome saavutas

Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas.

*tulemused

Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944.

1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6.Juunil 1940 sõlmisid Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu millega suur osa Prantsusmaast sh. Pariis läks Saksa okupatsiooni alla. „Iseseisvas” lõunaosas pandi ametisse Saksa sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased Prantslased rajasid Inglismaal vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle.

1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu.

Saksamaa püüdlused:

• Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi.
• Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud.
• Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.

1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia.

22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõuk. Liitu

10.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris.

Eellugu:

Jaapan okupeeris osaliselt Hiina, Vietnami ja valmistus röövima kagu-aasia rikkusi. Saksamaa samal ajal vallutas suure osa Euroopast ja oli valmis alistama Nõuk. Liitu. Selle tulemusel oleks Saksamaast saanud kogu Euroopa valitseja ja USA oleks igatpidi Euroopast ära lõigatud. Jaapan oleks võtnud üle Prantsusmaal ja Suurbritannias asuvad kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud.

Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt Suurbritanniat (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks.

Pearl Harbor

Jaapan korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri.

Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati.

See oli piisav põhjus USA’le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta.

Lepingud

1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel.

1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus:

1.Sõjas ei otsita omakasu.

2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada.

3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945)

Saksamaa ja Nõuk. Liidu vallutused 1939.sept – 1941.a juuni.

Saksamaa	NSVL
Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Osa Prantsusmaast, Poola.	Poola idaosa, Baltimaad, Bessaraabia, Karjala.

Allikad:

Vihik

9.kl,”Lähiajalugu” õpik, I osa, 2004