Aedviljad meie igapäevamenüüs
Aedvilju kasutavad
inimesed igapäevamenüüs väga palju. Taimetoitlastele ongi köögiviljad
põhiliseks toiduks. Tervislikuks toitumiseks soovitatakse inimestel tarbida
400g köögivilju päevas, mis teeb omakorda 146 kg aastas. Paljudes riikides aga
niipalju ei sööda. Rohkem süüakse Euroopa lõunapoolsetes riikides. Esikohal on
Itaalia, kus süüakse 170 kg aedvilju inimese kohta aastas. Järgnevad Portugal,
Kreeka, Prantsusmaa ja Hispaania. Kõige vähem tarbitakse Rootsis, Norras ja
Soomes.
Koolides ei ole
õpilastel võimalik valida, mida lõunaks süüa. Tõrva Gümnaasiumi ühe nädala
menüü nägi välja selline (magustoidud puuduvad loetelust).
|
Päev |
Söök |
|
Esmaspäev |
Boršisupp. |
|
Teisipäev |
Kartulipuder.
Juurde lisatud arvatavasti porgandit või peeti. |
|
Kolmapäev |
Supp. Koostis:
kartul, kurk, porgand, makaronid. |
|
Neljapäev |
Kartul, lihakaste.
Magustoiduks mandariin. |
|
Reede |
Plov. Riis, sibul.
Magustoiduks õun. |
Kui võrrelda seda menüüd mõne teisi nädala menüüga, siis enamesinevad
aedviljad on: porgand, kartul, sibul, kurk. Mis oli küll see nädal ainult supis,
on kapsas. Tavaliselt on see salatina. Vähemlevinud on aga menüüs kõrvits, mis
puudus ka sel nädalal.
Porgand - Porgand on üks väärtuslikemaid köögivilju,
kuulub sarikaliste sugukonda. Euroopas vana kultuurtaim, seda kasvatatakse
maitsvate lihakate juurikate pärast. Sisaldab rohkesti karotiini, mis inimese
ja looma organismis muutub A-vitamiiniks, palju mineraalaineid ning B1-, B2- ja
C-vitamiini.
Porgand kuulub dieettoitude hulka. Porgand on lausa
A-vitamiini eelvitamiini karotiini kontsentraat ning seetõttu kasulik nii
lastele kui ka vanuritele. Porgand sisaldab, pantoteen- ja foolhapet,
karotiini, suhkrut (8—15 %), magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani,
fosforit. Porgandis sisalduv karotiin muudetakse organismis A-vitamiiniks. Veel
on porgand E-vitamiini allikas. Kõiki kasulikke aineid on rohkem toores
porgandis. Järelikult on eriti kasulik närida porgandit toorelt või juua
porgandimahla. Toore porgandi karotiinist omastab inimese organism umbes 10 %,
kuid rasva lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 85—90 protsendini.Koduses
toiduvalmistamises on porgand Eestis koos kurgiga valge peakapsa järel
teisel-kolmandal kohal; 11—13 % tarbitavast köögiviljast moodustab
porgand.Porgandi seemneid kogutakse septembris-oktoobris. Seemnetee aitab
imetavaid emasid, kui rinnapiima ei jätku, abi on sellest ka neerukivitõve ja
hemorroidide korral. Porgandiseemnetega on lahustatud neeru- ja põiekive (mitte
sapikivisid!).Ravitoimega on nii porgandi juur, pealsed kui ka seemned.
Porgandil on põletikuvastane, higi- ja uriinieritust soodustav ning kergelt
lahtistav toime. Samuti on porgand kasulik müokardi infarkti,
stenokardia,ateroskleroosi, aneemia, polüartriidi, seedehäirete, ülemiste
hingamisteed katarride, stomatiidi, kasvajate ja spasmide puhul.Porgandi
tarvitamine ravimina on vastunäidustatud kilpnäärme alatalitluse, mao- ja
kaksteistsõrmiku haavandite ning maksa- ja soolepõletiku korral.Probleemiks on
porgandi säilitamine talvel, sest ta rikneb palju kergemini kui näiteks
kaalikas.Porgandi keeduvette soola ei panda, sest see halvendab maitset ja
pikendab veidi ka keeduaega. Porganditoitude maitsestamiseks sobib hästi
petersell.
Kartul – Kartul on põhilistes kasvatusmaades põllukultuur,
arvatakse tärklistaimede hulka. Kuulub maavitsaliste sugukonda, sinna kuuluvad
ka tomat, punapipar. Kartul on päris Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest,
peamiselt järve Titicaca ümbrusest. 1913 aastal jagunes kartulisaak järmiselt:
Seemneks 25,7%
Inimestele toiduks 26,4%
Loomadele 12,0%
Piirituse valmistamiseks 22,4%
Tärkilise valmistamiseks 0,5%
Külmus ja mädanes 6,0%
Ekspordiks 7,0%
Praegu on kartulil kindel koht
maailma tähtsamate toiduviljade seos.
Enamikus Euroopa maades on ta põhilisemaid toiduained. Põhiliselt on
kartul parasvöötme kultuur, kuid kasvab ka soojemais piirkondades. Kartul
kuulub intensiivsete põllukultuuride hulka, s.t. hektarilt saadav kartuli saaks
annab palju kaloreid seda annab põhiliselt kartulis olev tärklis. Keskmiselt
sisaldab kartul 17,5 % tärklist. Tärklisekulturide seas annab kartul üksinda
maailmas niisamasuure kogusaagi kui bataat, jamss ja maniokk kokku.
Kartul sisaldab 75-80% vett, keskmiselt 17,5% tärklist, 1,3-2%
toorproteiini, 0,4-0,6% kiudainet, 0,1-0,2% rasva ja 0,6-1,7% mineraalaineid.
Mineraalainetest on vähem kaltsiumi ja fosforit, rohkem kaaliumi. . värske
kartul sisaldab 10-30 milligrammi C-vitamiini 100 grammi kohta, kevadeni säilinud
kartul alla 10 milligrammi. C-vitamiini-sisaldus langeb tunduvalt ka kooritud
kartuli keetmisel. Kartuli rohelistes osades ja valguse käes kasvanud osades
leidub mürgist alkaloidi solaniini. Kartulit kasutataks toiduks väga
mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul küpsetistes muudab tooted
rabedaks, maitsvaks ja kaua pehmena püsivateks. Vanal ajal valmistati leiba
kartuliga, et kauem pehme püsiks, juurde maitseks lisati köömneid. Põneva
maitse sepikule ja nisuleivale annab riivitud kartuli juurde lisamine.
Maguskartul - Mehhikost pärit kartuli sugulane bataat on
kartulist tärkliserikkam ning sisaldab suhkrut - sellest ka nimi maguskartul.
Kolumbus tõi bataadi Hispaaniasse 70 aastat varem kui saabus Euroopasse kartul.
Bataati ka kuivatatakse, temast tehakse tärklist, siirupit, alkoholi.Tänapäeval
kasutatakse laialdaselt USAs, Suurbritannias ja mujal Lääne-Euroopas.
Sibul – harilik sibul ehk söögisibul kuulub
liilialiste sugukonda koos enamiku meil
tuntud sibulalilledega. Sibul on kultuuristatud Kesk- ja Edela-Aasias. Oli juba
vanal ajal paljudele rahvastele tähtis toit. Kunagi oli püha taim. Ehitajate
toiduna (koos parrulaugu ja küüslauguga) Egiptuses andis oma panuse püramiidide
ehitamisele.
Tänapäeval kasvatatakse sibulat aedades või põlluviisiliselt paljudes
maades, peamiselt väljaspool troopikat. Egiptuses on sibul puuvilla kõrval
tähtsaim põllumajanduslik ekspordiartikkel.
Sibul on kaheaastane taim, kevadel külvatud seemnest kasvanud taim annab
seemet alles järgmisel aastal. Köögiviljanduses kasvatatakse sibulat
2-3-aastase taimena, harev 1-aastasena. Juured on lühikesed, asuvad peamiselt
5-30 sendimeetri sügavusel. Seega vajab sibul viljakat ja niisket mulda.
Sibul sisaldab 6-11% suhkruid, vitamiine teiste köögiviljadega võrreldes
keskmiselt C-vitamiini 10 m%.
Mineraalaineid sisaldab vähem. Leidub eeterlikke õlisid, fütontsiide ja teisi
kergesti lenduvaid aineid, sealhulgas S-propenüülsulfeenhapet, mis tekitab
pisaratevoolu.
Toitude maitsestamiseks kasutatakse värskelt tükeltatud, keedetud või
marineeritud sibulat. Tehakse ka roogasid nagu köögiviljadest.
Eestis on nad inimeste tervise ja kevadise vitamiinitarbe rahuldamisel
väga tähtsad, neid süüakse toorelt salatitena ja kasutatakse toitude
maitsestamiseks.
Kapsas – Söögikapsast kasvatatakse kõige enam
Euroopas, kuid ka Ameerikas, vähemal määral ka Aasias, Aafrikas, Austraalias. Valge
peakapsas on välja kujunenud vanast kultuuritaimest söögikapsast, mis ei
moodustanud pead.
Kapsas on väga vana kultuur, teda kasvatati juba üle 4000 aasta tagasi.
Vanad kreeklased pidasid kapsast väärtuslikuks köögiviljaks.
Kapsas on väga tähtsal kohal aedviljanduses. Eestis annab valge
peakapsas üle poole köögiviljade kogutoodangust. 1981. aastal oli kolhooside
köögiviljamaast 45,6% kapsa all.
Valge peakapsas sisaldab 1,8% valke, 5,4% süsivesikuid (neist 2% on
suhkruid), 1,2% mineraalaineid ja 30 mg C-vitamiini 100 g kapsa kohta. Kuulub
keskmise väärtusega köögiviljade hulka. Umbes pool valge peakapsa saagist
kasutatakse hapendatult. Hapendatud kapsas säilitab hästi C-vitamiine.
Kurk – Kurk kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Kurgi
perekonda kuulub umbes 40 liiki. Pärit on kurk arvatavasti Põhja- või
Ida-Indiast.indias tuntakse kurgi kasvatavmist enam kui 5000 aastat. Praegu
kasvatatakse kurki kõigis maailmajagudes soojemas ja ka mõõdukamas kliimas.
Põhiliselt aedades ja põldudel. Eesti köögiviljade kogusaagist on umbes 10%
kurki.
Kurk on soojanõudlik taim – parim kasvutemperatuur on 25-28oC.
Ta on pika lamanduva varrega, mis avamaal kasvab kuni 1,2 – 1,5 meetrini. Kurk on kõige vesisem aedvili, temas on
keskmiselt 95% vett, kaloreid nad mainimisväärselt ei anna. Vitamiinide osas
jääb ta sammuti tahaplaanile. Eriti vaene on nende viljaliha, sest vitamiinid
asuvad peamiselt koores või vahetult koore all. Kurgi kuivaines on siiski
rohkesti mineraalaineid – 10%. Organismi ainevahetusprotsessis annab kurk suure
aluselise jäägi, mis on tähtis hapete tasakallu loomiseks oragnismis. Rohkesti
kasutatakse kurki tema dieetiliste omaduste ja maitse pärast. Rahvameditsiinis
teatakse kurki kui ravimtaime. Värske kurgi mahl mõjub soodsalt,
reaumahaigetele, takistab soolade ladestumist organismis, kurk mõjub hästi
neerudele, iluvahendina kasutati teda juba Vana-Egiptuses. Kurgimahlal on
antibiootikuline toime – mahlaga niisutatud mähised aitavad haavu parandada.
Kõrvits – Kõrvits on suure viljalistest kõrvitsalistest
kõige tuntum. Tema perekonda kuulub umbes 20 liiki. Kõrvits on üks vanimaid
kultuuritaimi. Nad on kaasa teinud indiaanlaste põlluharimise alguse, neid kasvatati
juba umbes 7000 aastat tagasi Peruus.
Kõrvits on väga suur rohttaim, roomavad varred kasvavad kuni 5 meetri
pikkusteks. Lehed on suured, lõhestunud. Õied ühesugulised, kuni 30-cm läbimõõduga.
Tavaliselt on viljad 5-20 kg raskused. Vilja läbimõõt on enamasti 20-40 cm.
Kõrvitsa viljaliha on enamasti kollane või oranžikas, kiuline, tihe.
Kõrvitsas on keskmiselt 8% kuivainet, sellest 5% suhkurt, mõnede sortide
kuivainesisaldus võib tõusta 17%-ni. Keskmiselt sisaldab ta 0,6%
mineraalaineid, eriti rauda. Vitamiine on keskpäraselt, mõnes sordis on väga
palju karotiini. Kõrvits on kergesti seeduv dieettoiduaine. Kõrvitsatseemned on
vanad tuntud kõhuusside väljaajamise vahend. Toiduks kasutatakse kõrvitsat väga
mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult, salati ja supina. Kõrvitsaseemned on
sammuti söödavad, sisaldavad rohkesti õli. Neid kasutatakse maitseainena
piparkookide valmistamisel. Saadakse ka õli.
RETSEPT AEDVILJADEGA
Valmistusviis: keetmine/kuumutamine
Liik: aedviljaroog
Koostis:
2 suurt lillkapsast
800g porgandit
5 dl vett
1 tl soola
100g võid
2tl sidruni mahla
värsket basiilikut
hakitud peterselli
Pese aedviljad hoolega puhtaks.Lõika lillkapsas ja porgandid tükkideks
ja keeda soolaga maitsestatud vee pehmeks.Vala keeduvesi minema.Sulata potis
või, lisa maitseained ja peenestatud ürdid.Tõsta köögiviljad vaagnale ja vala
kaste peale.
lk. 189
lk. 203
lk. 256
lk. 265
lk. 288