Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust?

11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda?

Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.

Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus.

1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis.

Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. See põhjustas kogu rahanduse ja panganduse laostumise.

Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust.

Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid ühiskonnas suured. Enneolematult suur oli tööpuudus, mis omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse kasvu. Tegemist oli nii öelda suletud ringiga.

Riigid tulid erinevalt välja majanduskriisist, kes uue valitseja kaudu, kes hakkas reforme läbi viima. Kes totalitaarsete režiimide abil.

Lõpetuseks võiks öelda, et esimene maailmasõda kutsuski esile majanduskriisi, mis omakorda põhjustas ühiskonnas suure tööpuuduse ning selle, et paljud pere jäid oma kodudest ilma ja tekkisid näljahädad.