19. sajand
maailmas
Suur Prantsuse revolutsioon
Põhjused:
Ø
valgustusideede
levik
Ø
Ameerika
iseseisvussõja mõju
Ø
kriis
majanduses (osalemine USA sõjas põhjustas palju kulutusi ja halvendas riigi
rahanduslikku seisundit; 1788. aasta viljaikaldus; leivahinna järsk tõus)
Ø
rahulolematus
kuninga ja kuningannaga
Ø
vastuolud
ühiskonnas
Ajendid:
Ø
Louis XVI ajal
läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid (seoses viljaikaldusega need
tühistati)
Ø
rahvaseas
populaarse finantside peadirektori Jacques Necker vallandamine kuninga poolt
Parlamendirevolutsioon:
Ø
5.mai 1789 -
kutsuti kokku generaalstaadid (Versailles’s)
Ø
17.juuni 1789 -
kolmandast seisusest moodustati Rahvuskogu, kes nõudsid konstitutsiooni
koostamist
Ø
9.juuli 1789 –
kolmas seisus ning osa aadlikke ja vaimulikke moodustasid Asutava Kogu, kelle
eesmärk oli koostada põhiseadus ja uue riigikorra rajamine (vasak- ja
parempoolseteks jaotamine)
Rahvarevolutsioon:
Ø
kuningas
koondas Pariisi ümber saksa palgasõdureid
Ø
Necker’i
vallandamisega kaasnev mäss Pariisis
Ø
Pariisi kodanikud
moodustasid linna kaitseks Rahvuskaardi
Ø
14. juuli 1789 – Bastille’ ründamine ->
revolutsiooni algus
Ø
15. juuli –
kuningas andis Asutavale Kogule vabad käed; trikoloori sünd
Asutava Kogu
tegevus:
Ø
seisuslike
eesõiguste kaotamine
Ø
„Inimese ja
kodaniku õiguste deklaratsioon“ (inimeste võrdõiguslikkus)
Ø
kirikumaade
riigistamine
Ø
aadliseisuse
kaotamine
Ø
riigi jaotamine
departemangudeks
Ø
1791.a
konstitutsioon -> konstitutsiooniline monarhia Prantsusmaal
Muudatused
olustikus:
Ø
seisuslike
eesõiguste kaotamine (aadliseisuse kaotamine)
Ø
riigi jagamine
provintside asemel departemangudeks
Ø
valitsemiskorralduste
muutumine
Ø
poliitiliste
klubide kujunemine
Ø
kuninga
kukutamine
Tööstuslik pööre:
Eeldused:
Ø
põllumajanduspööre,
mis sai võimalikuks seoses maa eraomandi kehtestamisega –maaelanikkond hakkas
kiiresti vähenema
Ø
vabade tööliste
olemasolu
Ø
turu laienemine
Ø
vaba kapitali
olemasolu
Ø
tsunftide
asendamine vabade ettevõtlustega
Ø
tehnika areng
Positiivsed
tulemused:
Ø
uued leiutised
ja masinad (kiirsüstik, ketrusmasin, aurumasin, kaevurilamp jt.)
Ø
hõlpsam
võimalus toota erinevaid tooteid
Ø
uute linnade
rajamine
Negatiivsed
tulemused:
Ø
pajud inimesed
jäid töötuks
Ø
lapstööjõu
kasutamine
Ø
paljud inimesed
ei suutnud enam oma peret toita
Ø
mässu käigus
purustati paljud masinad
Industriaalühiskond (tööstusühiskond)
Uuendused...
...transpordis – rong, aurulaev,
auto, lennuk
...põllumajanduses – põldude
väetamine kunstväetisega, fosforiidivabrik
...tekstiilitööstuses –
puuvillatööstus, mehhaaniline vokk, mehhaanilised kangasteljed, ketrusmasin
...söe-ja rauatööstus – kivisöe
kasutuselevõtt, raudtee ehitamine, tööstus kujunes Euroopa suurriikides
juhtivaks majandusharuks
Põhja-Ameerika iseseisvussõda
Põhja-Ameerikas
asuvate inglise asumaade rahulolematuse põhjused:
Ø
7-aastase sõja
lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära
Ø
inglased
keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid
Ø
7-aastane sõda
oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi
Ø
suhkruseaduse
uuendamine 1764.aastal (kohustus osta Inglismaa valdustest, kus suhkur oli
kallim)
Ø
1765.a –
templimaksuseadus (spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele)
Ø
Bostoni
teejoomine
1770 – poisikesed
loopisid sõdureid lumega, seejärel nad tapeti.
1773 – nn Bostoni
teejoomine. Inglismaa tõstis tollimaksu seoses teega. Ida-India sai aga
kolooniatesse teed maksuvabalt saata. Niisiis saadetigi laevatäis teed
Bostonisse. Kohalikud aga uputasid kogu tee ookeanisse. Inglismaa tõlgendas
seda mässuna ja kehtestas sunniaktid ( kohaliku võimu piiramine, majutus
inglise sõduritele, Bostoni sadama sulgemine)
George Washington – USA esimene president, ameeriklastele moraalne
eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus; ta suutis kolooniad liita enam-vähem
ühtlaseks riigiks; presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi rajaja
Thomas Jefferson – USA riigimees, Ühendriikide kolmas president; üks
olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid;
Vabariikliku Partei asutaja
USA valitsemine põhiseaduse kohaselt:
Ø
riigipea ja
täidesaatva võimu juht on president (4 a), omades laiu volitusi; peab
kongressile andma aru riigi olukorrast
Ø
seadusi koostab
kongress, mis vajavad presidendi heakskiitu; presidendil ei ole õigust
kongressi laiali saata
Ø
senat(100
liiget) peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja
riikidevahelised lepped
Ø
kohtuvõim on
kohalikel- ja föderaalkohtutel ning ülemkohtul; ülemkohus (ü liiget) on tähtsal
positsioonil presidenti ja kongressi kõrval, jälgides, et föderatiivsed ja
osariikide seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega
Kasutatud
materjalid:
„Ajaloo konspekt
gümnaasiumile III“
„Inimene, ühiskond,
kultuur III“
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Prantsuse_revolutsioon#Kriisi_p.C3.B5hjused
http://et.wikipedia.org/wiki/George_Washingto