FRANÇOIS-MARIE VOLTAIRE
François-Marie
Arouet (kirjanikunimega
Voltaire) sündis 21. novembril 1694 Pariisis. Voltaire’i intelligents, nutikus
ja stiil tegid temast ühe Prantsusmaa vägevaima kirjaniku ning filosoofi.
Noor François
Marie sai oma hariduse „Louis-le-Grand“ nimelises kolledžis. See asus Pariisis.
Ta ütles, et tegelikult ei õppinud ta seal midagi, kohtas ainult latiinodest
armastajapaare ning lolle. Ta lahkus 17-aastaselt koolist ning sai varsti
endale sõpradeks Pariisi aristokraadid. Tema humoorikad värsiread tegid ta
ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega.
Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli
kirjutanud salvavaid märkusi Prantsuse valitsuse kohta. Selle aja jooksul
kirjutas François Marie „Oidipuse“, millest sai tema esimene katsetus
teatri alal ning samas muutis ta ka oma nime Voltaire’ks.
1726. aastal solvas
Voltaire jõhkralt noort aadlikku Chevalier De Rohanit ning talle anti valida
kahe variandi vahel: kas minna vanglasse või saadetakse ta maalt välja. Ta
otsustas väljasaatmise kasuks ning elas aastatel 1726-1729 Inglismaal. Sel
ajal, kui ta oli Inglismaal, hakkasid teda huvitama John Locke filosoofia ning
Sir Isaac Newtoni ideed ning teaduslikud katsetused. Ta õppis Inglismaa konstitutsioonilist
monarhiat ning selle religioosset vastupidavust. Voltaire oli äärmiselt
huvitatud tolle aja filosoofilisest ratsionalismist ning loodusteaduste
õppimisest. Pärast Pariisi naasmist kirjutas ta raamatu „Filosoofilised
kirjad“, mis jutustas Inglismaa kommetest ning asutamisest. See aga tekitas
Pariisi valitsuses jälle pahameele ning 1734. aastal oli ta taaskord sunnitud
Prantsusmaalt lahkuma.
Pärast kohtumist
kõrgelt haritud Marquise du Chatelet’ga, kolis Voltaire tolle elupaika Cheteau
de Cirey’sse, mis asub Luneville lähedal Prantsusmaa idaosas. Nad õppisid
mitmeid aastaid koos loodusteadusi. 1746. aastal hääletati Voltaire „Prantuse
Akadeemiasse“ (Academie Francaise). Aastal 1749, pärast Marquise du Chateleti
surma ning Preisimaa kuninga Friedrich
Suure kutsel kolis ta elama Potsdami, mis asub Berliini lähedal. 1753
lahkus ta aga Potsdamist, et suunduda tagasi Prantsusmaale.
1759. aastal ostis ta
maavalduse, mida kutsuti Ferney’ks. See asus Prantsusmaa-Šveitsi piiri lähedal,
kus ta elas peaaegu surmani. Ferney sai Euroopa vaimseks pealinnaks. Voltaire
töötas pidevalt, aastast aastasse, avaldades järjepidevalt raamatuid ja
näidendeid. Ta kirjutas tuhandeid kirju oma sõpradele ja avaldas oma arvamust
alati suuremale rahvahulgale. Voltaire oli alati avameelne kriitik religioosse
sallimatuse ning tagakiusamise suhtes, olgugi et tema eriliseks pilkealuseks
oli katoliku kirik.
Voltaire naases
Pariisi 83-aastasena. Aasta oli siis 1778. Tema naasmine Pariisi oli nii põnev
ning erutav. Pariisis ta ka suri. Tänu sellele, et Voltaire oli olnud nii
kirikuvastane, keelati tema matmine kirikusse. Lõpuks maeti ta Champagne
kloostrisse. 1791. aastal viidi tema jäänused puhkama kuulsuste templisse
Pariisis. 1814. aastal varastati Voltaire’i jäänused ning visati need
prügimäele.
Enne seda oli aga
eemaldatud tema süda, mis veel praegugi on Pariisis rahvusraamatukogus. Tema
aju oli samuti eemaldatud ning 100 aastat hiljem, pärast mitmeid katseid, müüdi
see maha oksjonil ning sellest ajast peale ei tea Voltaire’ ajust enam keegi
midagi.
Kasutatud: